Elukorrast Lõuna-Eesti Vabariigis

25 detsembri õhtuks said siis ametlikult Pühad läbi. Selle aasta vanemad vanemad vanemad külastatud ning trikid jõuluvanale kinkide eest tehtud. Tuleb minna edasi, edasi karmi külma looduse vastu, lumelauaga.

26 detsembril kell 5:30 ajas mu uus samsungi telefon lärmi. Buss Tartu väljus bussijaamast kell 7, Otepääle jõudsin 11ks. Ja nagu ma kahtlustasin, olid kõik Sihval alles voodis. Kõigi all mõtlen Antit, Kadri, Pesa ja üllatusena Anto+ tema tüdruksõpsi. Et Kadril polnud suusamütsi sõitsime enne hommikusööki Otepää Havai Expressist läbi ning sain endale jõulukingituse - head lumelauapüksid. Eelmistest sai juba näpu läbi torgata. Peale väikest veenmist otsustasid kõik siis Kuutsemäele minna.

Ma pole kunagi näinud nii palju inimesi Kuutsemäel! Lahti oli kolm põhilist nõlva ning igal pool lifti järjekorrad: 10 minutit ootad, et 3 minutit alla lasta. Õnneks polnud nõlv üleni jääs. Esimese korra õhin päästis tuju ning õhtuks väsisid jalad päris ära.

Enamus fotodest on tehtud mu jõuluvana kingitud uue mobiiliga

Õhtul jõime õlut, vaatasime RUJA muusikali ning jõudis kohale Antspoiss. Kümme punkti saab kes arvab ära millega tegu ;) :


27 detsembril veetsin koos Kadriga Kuutsemäel. Anti, Ants ja Pesa sportisid Käärikul. Ma ei teadnudki, et Ants on nii hea murdmaameister. Lendas lumel. Õhtul käisime Pühajärve spa's infrapuna saunas. Teel sinna sidusid laudurid kättemaksuks kellegi tooli külge.

28ndal aga murdsime talve murdmaaga Käärikul. Rada oli jäine aga sõidetav. Anti ja Ants muidugi panid ees Kekkose rajal, me pesaga sõitsime 2x5km. Lõpuks sai uisusammu enam-vähem kätte.

Sama päeva õhtul taas bussiga Otepää-Tallinn, et hommikul bussi ja lennukiga 6:30 Tln-Riia-Praha reis läbi teha.

Vanematele ja muretsejatele :)

Oleme tagasi Prahas!

Teekond oli pikk ja väsitav, ent kulges probleemideta. Tänu headele teeoludele jõudsime Riia lennujaama rohkem kui pool tundi plaanitust varem. Tore, et saime bussist välja. Ees ootas meid aga samavõrd pikem lennujaamas istumine. Kolisime oma kottidega üles korrusele Lidosse sööma.
Neli tundi möödusid mõnitavalt aeglaselt ja uimastavalt, kuid kui lendamisaeg kätte jõudis, möödus jälle kõik vahepausideta.

Jõudsime Prahaski probleemideta koju!

Kodus ootas meid terve radikas! Jess!!! Korter ei olnud küll puhas, kuid see-eest sai loota, et läheb soojaks.

Õhtul veel koristasime, Triin ja Eero tõid süüa ja hea une nimel käisime Triinuga veel tunnikese jõe ääres jalutamas.

Esimesel hommikul valmistasime pannkooke ja päeval vedasime Triinu olulisematesse vaatamisväärsustesse. Õhtul vaatasime ära pea-aegu kolm tervet filmi ja magama läksime alles kahe aeg. Tänane plaan on viia Triin šoppama ja siis tulla koju jõulusinki küpsetama ja külalisi ootama :)

Head vana-aasta lõppu!!!

Jõuluks koju

Viimane nädal oli kiire!

Nädalavahetuse veetsime sisseoste tehes. Ilmselt kõik kujutavad ette kui palju inimesi kaubanduskeskustes liikus ja kui väsitav nende vahel trügimine oli.

Esmaspäeval lendas Eero Londonisse koolitusele ja naases kolmapäeva öösel vahetult enne uut päeva. Mina veetsin kõik päevad koolis! Esmaspäeval algas Marketingi II nädalane blokk e E-N 9.00-12:30 loneg ja pärast seda iseseisev töö. Lisaks üritasin jõuda ka teistesse ainetesse ja sooritada teisipäeval eksami (tehtud!).

Kolmapäeva õhtul saabus pinge langus. Kui Eero koju jõudis - lõpuks - sõime palju šokolaadi ja jalutasime pubisse. Seal ootasid meid minu tšehhidest õpingutekaaslased (ökonoomika ja juhtimine, magister I aasta). Jõime paar õllet ja läksime koju. Kell oli siis juba kahe ja kolme vahel öösel ning Eero oli loomulikult ka väga väsinud.

Neljapäeval pidi tulema kerge päev. Hommikul aga keerati ühel hetkel vesi kinni! Kohe me eriti ei muretsenud, aga kui ma ukse lahti tegin, et kooli minna, leidsin sealt kirjakese. Nimelt tilkus meie korterist altnaabritele vett! Jah - meil oli üks radikas katki.

Õhtul tuli töömees ja vaatas olukorra üle - PAHA, HALB, SUUR TÖÖ. Ning ainukene võimalik aeg parandusteks - reede hommik, just siis kui meie ära sõidame. Kaks - kolm tundi läks sellele, et meile korterit üüriv agentuur suhtleks korteri ja majaomanikuga, et leida lahendus. Lahendus oli õnneks see, et töömees sai agentuurilt võtmed ja tuli reedel üheksa aeg. Meie tulime enne kodunt ära, kui ta lõpetas. Kuid vaade oli huvitav: toru turritas seinast välja ja maas vedeles kivipuru.

Eks me siis tagasiminnes näeme olukorda :S.

Eilne päev oli aga küll väsitav, see-eest mõnus. Jõudsime muretult lennujaama ja kohtasime seal Kristelit. Kristeli lennuk läks meie vastasväravast 30 min enne meie lendu Eestisse. Meie maandusime aga Riiga, sest jäime piletite ostmisega ca pool kuud hiljaks :).

Lend ise möödus kiirelt ja muretult. Saime isegi süüa :):). Edasi veetsime kolm tundi Riia lennujaamas: tunnike sisutühja tegevust, tunnike söömisele ja tunnike kohvijoomisele.

Bussi ootamine oli aga huvitav. Peatusesse suunas meid infoleti töötaja. Peatuses aga ei olnud mitte ühtegi silti, mis ütleks, et seal lähevad ecolines'i bussid. Buss jäi muidugi lumesaju tõttu hiljaks ka! Õnneks aga ootas meiega koos teisigi eestlasi - tunne oli sedavõrd julgem. Lõpuks tuli buss, millel oli sihtkohaks Tartu. Kiusasime venekeelset bussijuhti paari küsimusega ja selgus, et Riia bussijaamas on tallinnlastele ümberistumine. Nii oligi! Jalad olid veits ehmatunud lumisest ilmast ja küte ei olnud bussis just märkimisväärne, aga meel oli tänulik! Magasime mõlemad paar tunnikest ja ületasimegi juba Ikla piiripunkti. Eesti ilus lumine loodus pakkus vaatamisväärsusi nii Pärnus kui ka Tallinna kandis. Minu meelest läks bussisõit oodatust kiiremini! Bussijaamas ootas meid Eero isa, kes meid ruttu koju tõi!

Nüüd olemegi kodus.....:) ja ootame jõule :)

Eestlaste esitlus

Igal kolmapäeval toimusid erinevate rahvuste esitlused. Tudengid ise panid kokku programmi ja näitasid videoid, pilte, tantse jm huvitavat oma kodumaa kohta. Eile jõudis kord ka eestlasteni.

Kuna tegemist on teise ülikooli üritusega, ei olnud meie kooli eestlased projektis osalised. Sellest hoolimata, vedasime ennast kohale. Kusjuures meie Eeroga kandsime uhkelt ka meie lipuvärvides murumütse ;).

Pärast Kaerajaani õpetusi ning siidri ja Vana Tallinna joomismänge juhtusime kokku ka Liisuga!

Eriti tobe on see, et tol õhtul saime teada, et ta elab samuti Andelis - meie lähedal. No tore, et varem kokku sattunud pole :(:S.
Kuid mis siis ikka, nüüd lõpuks nägime ja ehk peagi uuesti :).

Üritasin lisada ka paar videot eestlaste esitlusest, kuid see ei tulnud välja....

Ning selline on meie tuba hetkel jõulukaunistustes:

Kostelec....

... nad černymi lesny on kindlus, mis kuulub mind vastu võtvale koolile. Kostelec asub Prahas paarikümne km'i kaugusel ja on väga väike linnake.
http://translate.google.com/translate?u=http%3A//www.kostelecncl.cz/&hl=en&langpair=auto|en&tbb=1&ie=UTF-8

Eile hommikul ärkasin 6:40, et kindlalt bussile jõuda. Suured tänud aga Praha puudulikule info-süsteemile: ma ei teadnud, et see on normaalne, et osad rongid lähevad lõpp-depoosse ja osad pöörduvad tagasi enne lõpp-peatust. Käskluse peale väljusin rongist ja jooksin bussipeatuseid uurima. Tegin kindlaks, et olen ikka vales kohas ja leides lõpuks ühe inglise keelt kõneleva naisteraha, sain teadjaks. Kärmelt sisenesin uuesti metroosse ja jäin rongi ootama. 8:00:03 jõudsin lõpp-peatusesse. Mu buss pidi aga väljuma 8:00:00. Ma jooksin...arvuti kott oli aga liiga raske ja ma jäin maha! 1 minut......
Pool tunikest ootasin uut bussi, millega jõudsin kiirelt soovitud asukohta. Külmast ilmast ergutanuna kõndisin ruttu kindlusesse sooja, kus tunnid olid juba alanud: 2,5h'd ökonomeetriat, lõuna (tasuta!!!), 2,5h'd ökonoomikat ja 1,5h dekaani visiiti. Need kes olid varemgi Kostelecis käinud või siis seal esimese kahe päeva jooksul sisse elanud (magistrid olid/ on seal terve nädala E-R), käisid aeg-ajalt köögis klaase täitmas..........teised lihtsalt kibelesid õhtusse.
Vabastatuna koolist, seadsime suuna pizzeriasse. Teenindus oli alla arvestatava piiri, kuid toit oli see-eest väga hea ja vein mõnus soe.
Paar tunnikest nautisime mõnusat atmosfääri ning siis suundusime tagasi "magamistubadesse".
Lauale kogusime 2 pudelit veini ja ootasime avajat. Vahetult enne Eero saabumist, võtsime esimesi sõõme. Ega midagi erilist ei toimunudki eile õhtul. Jõime ja jutustasime ning nautisime seltskonda ja vaheldust.
Ööbimiseks saime tasuta voodi - nagu ikka tudengitele lubatud. Hommikul sõitsime ilusti tagasi Prahasse ja nautisime veel päikesepaistet ja ilusat maastikku.

Mõnus vaheldus :)

Piparkoogid ja päkapikud

Jõulu aeg ongi alanud!

Supermarketid kuulutasid küll uue šoppamis-hooaja varakult välja, mina aga ootasin jonnakalt detsembrini.

JÕULU AEG ON NÜÜD ALANUD

Jee piparkookidele, mis meid juba Sauel ootavad! Kas neid peidetakse endiselt Adidase karbis garderoobis???
Jee päkapikkudele, kes meil täna öösel käisid ja pontšikuid tõid - mulle roosa ja Eerole pruuni glasuuriga. Kusjuures väga maitsvad ja värsked olid - külm ei olnud liiga teinud!
Jee kuumale veinile! Tõsi, nautisime seda juba novembri lõpus. Kuid uus avastus minule on kuum valge vein! Seda keedetakse koos samade maitseainetega, millega valmistatakse piparkooke (kardemon, nelk, kaneel) ning mõni kord lisatakse puuvilju. Nestega tutvusime Budapestis!

Jaa, me reisisime veits!

Reedel 00:30 väljus Prahast öörong Budapesti. Hõivasime neljakesti (hispaanlastega) kupee ja üritasime ebamugavates tingimustes unest maksimumi võtta. Hommikul üheksa aeg astusime rongist maha ja läksime kahekaupa eri teid. Hispaanlased sõitsid metrooga hostelisse ja meie Eeroga kohtusime tema ERASMUSe aja sõbraga. Korterivõtmed näpus, seadsime meiegi sammud kotte ära viima. Mõeldud-tehtud ja turismindus algas. Alustuseks jõime muidugi kohvi - äratuseks rongi sõidust! Edasi jalutasime Pesti poolel ja hiliseks lõunaks jõudsime üle silla Buda'sse. Armas väike kohvik pakkus süüa, veini ja kohvi. Kõike, mida kaks väsinut soovida võiksid.

Peale kella nelja suundusime tagasi Sandori (Eero sõber) poole. Tee peal imetlesime hiiglaslikku basiilikat ja koha peal mekkisime meie toodud Tšehhi ning kohalikke märjukesi. Soe sees
(seal oli ju lumi!!! Vaesed hispaanlased :D - aga ega meil kah kogu aeg soe ei olnud), haarasime tee pealt (ikka kohalikku stiili) "friikad" näppu ja sõitsime metrooga kangelaste väljakule. Sandor tegi meile kohalikust ajaloost ja siis moodsast kultuurist lühikokkuvõtte. Viimane seisnes erinevate pubide külastamises. Kuid need kohad oli huvitavad: esimene oli hüljatud ülikooli hoone n-ö "vanaema mööbliga" :) ja teine, "Simplö", oli just seda..... Simplö tähendab tõesti simple! Tegemist oli taaskord hüljatud hoonega, kus võis imetleda telliskivisid seinas ja tunda külma tuuleiili selja taga. Kuid mõlemad kohad olid mõnusa ja vaba atmosfääriga. Samuti olid nad puhtad ja nende kleintuuriks olid sümpaatsed inimesed.

Järgmisel õhtul külastasime kah veel paari mõnusat kohta. Läbivaks stiiliks oli igal pool: mööbli varieeruvus. Baarid olid tehtud suvalistesse majadesse ja hoonetesse ning puudus piinlik stiilipuhtus.

Laupäeva päeval aga tutvusime Budapesti Buda poolega. Täpsemalt kindlusega ning seejärel Citadelli mäega. Eero kindluses!

Kindlus hõlmab suurt ala, muu hulgas lossi, presidendi paleed, politseijaoskonda ning elumaju. Tegemist on omaette linnakesega. Lõunasöögi ajal tutvusime ühe sealse restoraniga, kus söögi kõrvale mängiti klaverit - mõnus! Fishermans' bastion ilusa vaatega jõele!

Citadelli jalamile jõudes oli õues juba pime! Kuid meie, kes me pimedast Tšehhi metsastki elusalt välja tulime ei vannu nii kergelt alla! Mäel asus palju erinevaid jalgteid, mida pidi matkata. Mõnel üksikul leidus ka üks või kaks valgustust! Teekond oli pime ja jäine, kohati ka järsk. Olime pea-aegu tipus, kui meie tee lõikas ära värav sildiga: Under Construction (vms). Mis siis ikka! Tegime sealt samast pilte! Nautisime veel tuledes linna panoraami ja jalutasime alla tagasi.


Ühinenud Sandoriga, läksime parlamenti ja Pesti kalda veel nägemata iludusi uurima - enne pubi-reidi s.t..

Pühapäeval magasime jälle kaua ja siis külastasime parlamendi sisemust. Kas te teadsite, et......demokraatlikul Ungari Vabariigil on kroon! Ja mitte muuseumis nagu endistel kuningriikidel kombeks. Ungari rahvasaadikutel meeldib kroonist igapäevaselt mööda jalutada.....Kuid mis meil sellest :). Kiirelt külastasime veel rahvusteatrit ning Ludwigi muuseumi (moodne kunst), enne kui rongile läksime. Kultuuriasutuste vahel asus väike lõbustus.

Üldmulje: Budapest on ilus! Kuid mitte nii euroopalik kui Praha. Türgi mõjutused paistavad arhitektuurist välja ning suured kaljud loovad hoopiski vahemeremaadele omast hõngu. Kuid linn on ilus.
Samuti oli tore maitsta sealseid jooke ja kohalikku salaamilikku vorsti (pärit kusagilt Sandori kodukülast - kes täpselt tegi, ei ole teada :)).
Tagasiteel rongis kulus Euroopa ravikindlustuskaart ära võinoana!

Palun vabandust, et juba eile ei kirjtanud, kuid saabusime koju umbes poole viie aeg. Pärast paart une tundi läks Eero tööle ja mina hakkasin (absoluutselt mitte unarusse jäänud)kooli-asjadega tegelema. Kella kahe aeg oli esimene unine moment, mille peletasin toidu otsimisega. Pärast nelja hakkasin aga juba kooli minema, teise unise momendi peletuseks.

Täna on juba inimese tunne sees! Õhtul kusjuures peaks vist mingi pidu olema - Mireya rääkis. Ta plaanib täna oma lõputöö ära esitada ja tahab seejärel pidutseda :). Minu kindel plaan selleks nädalaks on minna Kosteleci - tegelikult ainult kolmapäevaks. Kostelec on "meie" ülikooli omand - väike lossilik ala kõrvalhoonete ja maadega. Homme sõidan sinna ja õhtul naudin õllet! Neljapäeval räägin lähemalt :).

Nautige glögi!

p.s. Bobek:

Eero täiendab:
Kes on õige noored ja ei tea bobi ja bobekit siis siin on seletav video:



Aga kuidas bob ja bobek meie posti sattusid? Sedasi, et sandori juhatusel käisime juudi linnaosas ühes lahedas baaris mille nimi oli bobek ja kus seinad olid neidsammuseid jäneseid täis joonistatud. Mulle täitsa meeldis budapesti baaride sisustus- tartu zavodi üliodavad toolid ning 99 krooniga loodud atmosfäär segatud mõne tallinna viisaka alternatiivse vaikse baari inimestega. Hinnad olid odavad, seina kattis kile ning rahvast murdu. Ei tea ühtegi täpselt sarnast meie vabariigis, seal aga võta näpust õige mitu. Muidugi võis Sandor neid lihtsalt armastada ning meid parimatesse kohtadesse juhatada.

Kadripäeva puhul...

.. soovime head nimepäeva kõigile Kadridele ja ka Triinudele!!

Ilusat nimepäeva :)

Meil kah sajab täna lund Kadripäeva puhul :)

Eero & Margot

Esimene Lumi

Jah ma tean, et Eestis on olukord palju märkimisväärsem, aga lõunamaa - šhmõunamaa: MEIL ON KAH LUMI!

Oli vähemalt eile ja täna veel veits katustel ja parkides nähtaval :).

Reede õhtul tegelikult juba hõljusid esimesed helbed akna taga. Sajust polnud aga juttugi. Laupäeva hommikul kui ma ärkasin, nägin aga esimese asjana vastasmaja lumist katust!!! Kohe aga õue ei tormanud, sest lund oli vähe ja teadsime, et linnas on õhtul tuledes ilusam jalutada.

Veetsime päeva tubaselt ja töiselt. Mina ilusti õppisin Eero ehitatud laua taga :)

ja temagi asjatas oma arvutis..... (Jah kallid lugejad, ma petan teid! Tegelikult Eero oli päeval asjalik, see on pilt hetkest enne uinumist)

Pärast vaimset pingutust katsusime oma hantleid, et soe sisse saada.
Kehad kuumad, katsime need vammustega ja astusime lumesajusse - esialgu küll õrna ja vaevu märgatavasse.

Tasase saju saatel, kergelt lumistel teedel jalutasime vanalinnas ja ka Mala Stranas (vana-aegsed pisikesed majakesedja kitsad tänvad). Enne Karli sillale minekut jäädvustasime tuledes Praha:

Üle silla jõudes otsisime endale ühe näiliselt pisikese restoran-kohviku. Hiljem vetsus käies nägin, et tegelikult on taga pool veel saale. Kuid meile meeldis restorani hubane stiil võlvide all. Samal ajal, kui sõime, muutus sadu aga tihedamaks ja helbed suuremaks. Kui lõpetasime, suundusime suurima hea meelega jalutuskäigule koju.


Veel täna hommikul võis nautida ilusat tihedat sadu:

Kahjuks see peatus ja päeval sulas märkimisväärne osa lumest ära.
Talve meeleolu hoidmiseks läksime uisutama! Kohtasime seal (plaanitult) teisigi ERASMUS'd.
Pärast sporti sõitsime Namesti Miru'le, Praha esimest jõuluturgu uudistama. Ilus pisike turuke oli valgustatud siniste tuledega ja keskel seisis uhke kuusk. Kuuse taga oli kena kirik ning ees Jeesuse, Maarja ja Joosepi kujud.
Turg ei olnud nii suur, kui Tallinna raekoja platsil, kuid see-eest huvitav. Iga putkake pakkus erinevat ja omalaadset kaupa! Maitsesime ära ka kuuma veini ja Eero mekkis hot-dog'likku vorsti saiaga.
Uisutamisest oli aga väike külm sees ning otsustasime koju sõita. Kiirelt astusime läbi foto-putkast ja maksime 24 EEKu pildikese eest. Metroos kohtasime suure üllatusega minu koolikaaslast ning koduteelt poest nimega Albert korjasime üles kaks pakki pähkleid ja sama arv pudeleid veini - mõistagi kuumutamiseks!

Nüüd oleme kodus soojas peidus!

Mireya kavatseb kodu kaitsvat sooja kasutada terve detsembri kuu! Ta ütles, et ta ei lähe välja! Üldse kohe mitte :). Hispaanias on talveriieteks villane mini-kleit, villane jaki ning kevad-saapad (meie mõiste järgi).

Ehmatuse osalisteks said ka JuanRi vanemad ja õde, kes eile Prahasse saabusid!
Mina aga särasin neile õhtul vastu, olles südamest õnnelik "paksu" lume üle :)....

Head ööd!!!

p.s. Rookige veel kord! Hommikul on uks kinni jäätunud!

Lumi

Teie, kes te olete sellel aastal juba ennast mõttega lumest harjutanud:

ka meil hõljub täna taevast valgeid helbeid.

Mitte küll palju ja püsivaid, ent sedasi hõljuvad ainult ühte tüüpi sademed......"jõulu" sademed :)

Pikk kuid külm nädalavahetus

See nädalavahetus oli tänu esmaspäevasele riiklikule pühale pikem kui varasemad. Lisaks oli ta ka külmem kui varasemad. Õnneks aga ei puudunud päike.

Pika nv üle rõõmustamine algas juba kolmapäevase klubiõhtuga. Mõnusas keldri atmosfääris lasti algul head muusikat (ma mõtlen klubis tantsimiseks - 90ndate Hip-Hop). Kui rahvast enam pea-aegu juurde ei mahtunud oli muusika piisavalt halvaks keeratud, et meie Eeroga otsustasime ruumi juurde teha. Õlled Eerole ja Mojitod minule maitsesid aga mitu tundi head ja tantsida sai kah. Enne lahkumist kohtusime ja jutustasime ka tuttavatega. Üldmulje: õhtu oli mõnus.

Neljapäeval mina kooli ei läinud. Plaanis seisis küll üks loeng, kuid selle materjalid ilmusid ka netis. Koduses meeleolus õppisin hoopiski marketingi eksamiks.
Ka Eero oli kodus: working at home! Nii tore, et sellised võimalused olemas on :).

Taastunutena kolmapäevast, seadsime reedel seitsme aeg sammud taas linna. Kohtusime paari ameeriklase ja ühe tšehhitariga ja asusime õlleotsingutele. Peagi lahkusid meist ameeriklased, et minna oma hostelisse kotti ära viima ja pudelitelt hingi võtma. Meie nendega ei ühinenud. Esiteks, sest pärast samanimelist filmi on mul paaniline hirm hostelite ees. Teiseks sest me tahtsime õllet, mitte Jägerit ja veini.

Ootasime siis 5 min ja laiendasime seltskonda veel paari tšehhiga. Tänu nende kogemustele pubi valimises leidsime ennast peagi suurest õlle restoranist. Koht meenutas atmosfäärilt BeerHouse'i. Ei pakutud küll eriti spetsiaalseid õllesid, kuid näha oli vanu õllekraane jms.

Kolm õlu hiljem vahetasime taas paar tšehhi ameeriklaste vastu. Kuna viimased olid aga juba pea-aegu kontaktivõimetud, piirdusime ainult ühe õllega ja soovisime neile head teed. Eero haaras kesklinnast veel pizza näppu ja hüppasime trammile.

Laupäeva hommikul keha kinnitatud kõndisime Mala Strana'sse veel seni külastmata kunstigaleriisid uudistama. Kusjuures ühest kus käisime kolmapäeval, avastasime väga laheda kohaliku kunstniku tööd!!! Kes Prahasse tulevad, need saavad isegi vast vaadata.
Laupäeval sedavõrd unustamatuid näitusi ei kohanud. Küll aga kohtasime palju huvitavaid "butiike"....:
.. ja Miro galeriis eksponeeritud André Masson'i tööde väljapanek oli omamoodi meeldejääv. Nimelt oli kunstnik huvitatud erootikast. Minu ja austatud härra Massoni ettekujutused erootikast on aga ilmselgelt väga erinevad. Ilusaid kumerusi saab kujutada ka ilma auguta igal pildil. Kuid see on kõigest minu arvamus ja vaadakem kui noor ja rumal ma alles olen :):D:).

Karastunud vaimud päästsid meid kultuurišokist ja suhtusime lahkarvamustesse pigem huumoriga. Väike kihutamine trammiga - ausalt see juht oli küll hullumeelne :) - ning sõiduvahendi vahetus auto kasuks, viisid meid uude kaubanduskeskusesse, kus varem polnud käinud. Ei me ei läinud šoppama. Meil oli kindel siht: Jysk, ja eesmärk:Hantlid. Eero lihtsalt ei kannatanud enam välja, et minu musklid ka kodus kasvama hakkasid, kui tema omad vastasid samaga ainult jõusaalis.
Jyskist ei olnud kahjuks siin abi! Abi tuli hoopiski Hypermarketist!
Hantlid leitud, hakkasime hinda uurima. Siia maani me usume, et me saime rohkem kui poole odavamlt läbi, kui oleks pidanud, kuid kaks müüjat kinnitasid seda hinda!!!! Meie oletasime, et hinnasilt kehtis ühele raskusele e selle oleks pidanud korrutama neljaga ja liitma pulkade ning kinnituste hinnad! Kõik müüjad aga kehitasid õlgu ja ütlesid, et nende meelest on see terve hantli hind. OK, kaua sa ikka kahtled :). 10% soodustus veel tänu õnneloosile ja naeratused meie nägudel venisid laiaks(eriti Eerol, sest ta sai endale ilusad suured ja rasked hantlid). Eero haaras ühe hantli kätte ja mina venitasin teise suure vaevaga kahe käe abiga kuidagi õlale. 300m autoni tundus nii pikk!!! Korduvalt nihelesin ja muutsin oma raskuse tassimise stiili! Kindel meel (ja Eero jõud) aitas mu siiski autoni ja koju.
Nüüd saame me mõlemad kodus treenida!
Mitte minu omad ei ole haledalt väiksed, vaid Eero omad on hiiglaslikud!!!

Mõtlete, et pärast paari seiklust olime laupäeva õhtuks väsinud? EI - me ei vannu nii kergelt alla! Läksime hoopis teatrisse. Ooperisse, kui täpne olla. Estates Theater's mängiti DonGiovanni't, mille piletid keegi teatud hea ja kallis mulle sünnipäevaks kinkis.

Esimese vaatemängu saime teatri sisemusega tutvudes. Viis korrust külastajatele imeilusas hoones kesklinnas.

Suurushullustus ajas meidki kõrgeima galerii esiritta istuma. Vaade oli väga hea ning tänu inglisekeelsetele subtiitritele, ei jäänud me ühestki sisupunktist ilma.

Ooperit etendatti väga lõbusas meeleolus. Lauljad liikusid laval oodatust palju rohkem ja ka kujundus oli huvitav. Teenrite rollis olnud noormehed, kes laulma ei pidanudki, tegelesid atmosfääri loomisega. Breigi liigutused, robot-tants ja niisama koperdamised tegid etenduse mitmekülgsemaks ja kergemini jälgitavaks. Väga mõnus õhtu oli.
Ahjaa - Miks on Prahas teatripiletid nii palju odavamad kui Tallinnas?? Ilmselgelt on põhjuseks teatripuhvet. Kohvi pakuti lahustuvana, konjakit viski klaasis ja valge vein oli täiesti odav - maitselt muidugi :).

Kui me siis peale kümmet koju jõudsime olime tõesti juba veits väsinud!

Pühapäeval magasime ennast välja ja tõusime alles poole kahe aeg. Mõnusale rahulikule hommikule / pärastlõunale järgnes jalutuskäik Flora keskuses. Loodsime leida Eerole mõistliku hinnaga juuksurit, kuid meie allikad petsid meid. Lohutasime ennast siis CoffeeHeaven'i külastusega. Ise-enesest mõistetavalt meil tol õhtul palju aega üle ei jäänudki. Kodus asjatasime veits mõlemad arvutite taga ja siis vaatasime tšehhi filmi Róman pro Zeny.

Pühapäeval olime turistid ja käisime Praha teises kindluses (rikas linn)!!!

Ka see oli kõrgel mäe otsas ja väga ilus!!! Vyšehrad's (kõrge kindlus) oli mõnus jalutada, sest seal turiste eriti ei kohanud. Jalutajad oli pigem kohalikud, kes tahtsid päikesepaistelise ilmaga parki nautida. Lisaks suurele pargile, kindlusemüürile, kirikule ja ümarale tornile, tasus tutvuda ka surnuaiaga, kuhu on maetud paljud kuulsad tšehhid! Samuti on nende kalmud kaunistatud uhkete skulptuuridega.
Vyšehrad ise ei jää ilu poolest praha lossist sugugi maha! Kirik on lihtsalt väiksem ja ta ei olnud viimastel sajanditel niivõrd kasutusel.

Õhtul uus film: Pupendo (tšehhi).

Legend räägib, et tšehhide rahvus on pärit Vyšehrad'st. Teadlased on küll vastupidist juba tõestanud, kuid rahvusluse austamiseks saigi sinna rajatud eelpool mainitud surnuaed ning kirikusse on kogutud paar meenet.

Enne koju minemist käisime veel keskaegse kõrgklassi suvie peopaigas Trooja palees, kus aias kohtasime huvitavaid loomi:



Filmidest:
Aitäh Kadri, et sa neid meiega jagasid!!!! Väga head!!! Tõesti, kuigi Pupendos oli paar stseeni, mis ei olnud just kõige huvitavamad, siis kokkuvõttes oli tegu ka meile nõuka-aja võõratele noortele meeldiva filmiga. Nalja sai :)

Vanaemadele tervisest:
Külm on! Õnneks ainult õues, mitte toas. Eero vist eile veits külmetas, kuid tundub, et haigust sellest ei saanud. Minul on käpikud olemas (sõpradelt) kuid Eerol mitte! Tal oleks mütsi kah vaja.
Sokke on meil mõlemal mitu paari!! Jah need on paksud ja soojad!

Laiale ringile:
TERVISEID

p.s. Tulge autodega meile!!! Täna pandi mulle see mõte pähe, et kui lennukipileteid enam ei saa....tulge autodega!!!
Kokku võiks tulla neli autot ja iga mahutaks enda pagašnikusse ka ühe Eero auto talverehvidest!?!?!?! Minu meelest hea plaan :)

p.p.s. Vyšehradis nägime Katsi kah:

Õnn

Õnn, et mul on vot nii lahedad sõbrad:





Nüüd on ainult veel raskem Prahas kodustest eemal olla.

Aitäh

Pisarateni liigutatud Margot

p.s. ma sõin koheselt 1/5diku šokolaadist, pooled küpsised ja kolmandiku kommikarbist!

Piltjutustus: Vihma trotsides

Laupäeva hommikul ärkasime kell kaheksa, et seada autonina Brno poole. Tee kulges üldiselt kiiresti, kuid ca 15 min veetsime ummikus vihmapiiske uurides.


Võrdlemisi ruttu jõudsime siiski Brnosse, kus muu huvitava hulgas, nägime ka Corsa kabriolett varianti. Opel Corsa on siin maal popullaarne auto!!!


Pärast maitsvat lõunasööki Kadri, Petri ja Martiniga, seadsime kahekesti sammud kesklinna. Matkasime üles mäkke ja külastasime Brno kaunist kindlust.


Kellademängu saatel asusime uurima lossi-siseseid väljapanekuid.



Viis korrust läbi vaadatud ning Brno ajalugu (kunst, arhitektuur, kultuur ja sõjad) selge, tõdesime, et kell hakkab vist palju saama.


Koju minna veel aga ei soovinud. Linn oli vaikne ja idülliline. Jalutasime veel vanalinnas ja jõime kohvi (jääteed).


Õhtul nautisime Kadriga koos tšehhi filmi ja näkse. Hulgaliselt laenasime endalegi uusi filme Petri ja Kadri kollektsioonist.

Pühapäevalgi startisime vara - 10ne aeg.

Esimene peatus oli üks paljudest väikestest küladest meie teel, kus uudistasime kohalikku kirikut ja ostsime laadalt pakse sokke!




Küla Slope oli meie sihtkoht. Poolteist-tundi veetsime u 10 tšehhiga karsti koobastes jalutades.

Muinasjutu koobas oli minu lemmik:



Kodutee viis taas kord läbi külade ning üle mägede. Metsade vahelt ja pilvedest läbi sõites, nautisime rohkeid maalilisi vaateid.


Kuna mul hakkas aga käänulisest teest paha, võtsime suuna maanteele. Kõige pealt alt läbi ja siis üles peale!


Mõnusat koduhõngu pakkuvad Praha tuled jõudsid meieni lõunapausist hoolimata juba vähem kui kahe tunniga (ooo kiirteed!!!).



Nüüd vedeleme kodus ja ootame und :). Järgmine nädalavahetus tuleb meil 3.-päevaline, sest 17nes on siin riiklik püha. Eks siis jälle tuuritame.

Seniks - Terviseid!!