Piparkoogid ja päkapikud

Jõulu aeg ongi alanud!

Supermarketid kuulutasid küll uue šoppamis-hooaja varakult välja, mina aga ootasin jonnakalt detsembrini.

JÕULU AEG ON NÜÜD ALANUD

Jee piparkookidele, mis meid juba Sauel ootavad! Kas neid peidetakse endiselt Adidase karbis garderoobis???
Jee päkapikkudele, kes meil täna öösel käisid ja pontšikuid tõid - mulle roosa ja Eerole pruuni glasuuriga. Kusjuures väga maitsvad ja värsked olid - külm ei olnud liiga teinud!
Jee kuumale veinile! Tõsi, nautisime seda juba novembri lõpus. Kuid uus avastus minule on kuum valge vein! Seda keedetakse koos samade maitseainetega, millega valmistatakse piparkooke (kardemon, nelk, kaneel) ning mõni kord lisatakse puuvilju. Nestega tutvusime Budapestis!

Jaa, me reisisime veits!

Reedel 00:30 väljus Prahast öörong Budapesti. Hõivasime neljakesti (hispaanlastega) kupee ja üritasime ebamugavates tingimustes unest maksimumi võtta. Hommikul üheksa aeg astusime rongist maha ja läksime kahekaupa eri teid. Hispaanlased sõitsid metrooga hostelisse ja meie Eeroga kohtusime tema ERASMUSe aja sõbraga. Korterivõtmed näpus, seadsime meiegi sammud kotte ära viima. Mõeldud-tehtud ja turismindus algas. Alustuseks jõime muidugi kohvi - äratuseks rongi sõidust! Edasi jalutasime Pesti poolel ja hiliseks lõunaks jõudsime üle silla Buda'sse. Armas väike kohvik pakkus süüa, veini ja kohvi. Kõike, mida kaks väsinut soovida võiksid.

Peale kella nelja suundusime tagasi Sandori (Eero sõber) poole. Tee peal imetlesime hiiglaslikku basiilikat ja koha peal mekkisime meie toodud Tšehhi ning kohalikke märjukesi. Soe sees
(seal oli ju lumi!!! Vaesed hispaanlased :D - aga ega meil kah kogu aeg soe ei olnud), haarasime tee pealt (ikka kohalikku stiili) "friikad" näppu ja sõitsime metrooga kangelaste väljakule. Sandor tegi meile kohalikust ajaloost ja siis moodsast kultuurist lühikokkuvõtte. Viimane seisnes erinevate pubide külastamises. Kuid need kohad oli huvitavad: esimene oli hüljatud ülikooli hoone n-ö "vanaema mööbliga" :) ja teine, "Simplö", oli just seda..... Simplö tähendab tõesti simple! Tegemist oli taaskord hüljatud hoonega, kus võis imetleda telliskivisid seinas ja tunda külma tuuleiili selja taga. Kuid mõlemad kohad olid mõnusa ja vaba atmosfääriga. Samuti olid nad puhtad ja nende kleintuuriks olid sümpaatsed inimesed.

Järgmisel õhtul külastasime kah veel paari mõnusat kohta. Läbivaks stiiliks oli igal pool: mööbli varieeruvus. Baarid olid tehtud suvalistesse majadesse ja hoonetesse ning puudus piinlik stiilipuhtus.

Laupäeva päeval aga tutvusime Budapesti Buda poolega. Täpsemalt kindlusega ning seejärel Citadelli mäega. Eero kindluses!

Kindlus hõlmab suurt ala, muu hulgas lossi, presidendi paleed, politseijaoskonda ning elumaju. Tegemist on omaette linnakesega. Lõunasöögi ajal tutvusime ühe sealse restoraniga, kus söögi kõrvale mängiti klaverit - mõnus! Fishermans' bastion ilusa vaatega jõele!

Citadelli jalamile jõudes oli õues juba pime! Kuid meie, kes me pimedast Tšehhi metsastki elusalt välja tulime ei vannu nii kergelt alla! Mäel asus palju erinevaid jalgteid, mida pidi matkata. Mõnel üksikul leidus ka üks või kaks valgustust! Teekond oli pime ja jäine, kohati ka järsk. Olime pea-aegu tipus, kui meie tee lõikas ära värav sildiga: Under Construction (vms). Mis siis ikka! Tegime sealt samast pilte! Nautisime veel tuledes linna panoraami ja jalutasime alla tagasi.


Ühinenud Sandoriga, läksime parlamenti ja Pesti kalda veel nägemata iludusi uurima - enne pubi-reidi s.t..

Pühapäeval magasime jälle kaua ja siis külastasime parlamendi sisemust. Kas te teadsite, et......demokraatlikul Ungari Vabariigil on kroon! Ja mitte muuseumis nagu endistel kuningriikidel kombeks. Ungari rahvasaadikutel meeldib kroonist igapäevaselt mööda jalutada.....Kuid mis meil sellest :). Kiirelt külastasime veel rahvusteatrit ning Ludwigi muuseumi (moodne kunst), enne kui rongile läksime. Kultuuriasutuste vahel asus väike lõbustus.

Üldmulje: Budapest on ilus! Kuid mitte nii euroopalik kui Praha. Türgi mõjutused paistavad arhitektuurist välja ning suured kaljud loovad hoopiski vahemeremaadele omast hõngu. Kuid linn on ilus.
Samuti oli tore maitsta sealseid jooke ja kohalikku salaamilikku vorsti (pärit kusagilt Sandori kodukülast - kes täpselt tegi, ei ole teada :)).
Tagasiteel rongis kulus Euroopa ravikindlustuskaart ära võinoana!

Palun vabandust, et juba eile ei kirjtanud, kuid saabusime koju umbes poole viie aeg. Pärast paart une tundi läks Eero tööle ja mina hakkasin (absoluutselt mitte unarusse jäänud)kooli-asjadega tegelema. Kella kahe aeg oli esimene unine moment, mille peletasin toidu otsimisega. Pärast nelja hakkasin aga juba kooli minema, teise unise momendi peletuseks.

Täna on juba inimese tunne sees! Õhtul kusjuures peaks vist mingi pidu olema - Mireya rääkis. Ta plaanib täna oma lõputöö ära esitada ja tahab seejärel pidutseda :). Minu kindel plaan selleks nädalaks on minna Kosteleci - tegelikult ainult kolmapäevaks. Kostelec on "meie" ülikooli omand - väike lossilik ala kõrvalhoonete ja maadega. Homme sõidan sinna ja õhtul naudin õllet! Neljapäeval räägin lähemalt :).

Nautige glögi!

p.s. Bobek:

Eero täiendab:
Kes on õige noored ja ei tea bobi ja bobekit siis siin on seletav video:



Aga kuidas bob ja bobek meie posti sattusid? Sedasi, et sandori juhatusel käisime juudi linnaosas ühes lahedas baaris mille nimi oli bobek ja kus seinad olid neidsammuseid jäneseid täis joonistatud. Mulle täitsa meeldis budapesti baaride sisustus- tartu zavodi üliodavad toolid ning 99 krooniga loodud atmosfäär segatud mõne tallinna viisaka alternatiivse vaikse baari inimestega. Hinnad olid odavad, seina kattis kile ning rahvast murdu. Ei tea ühtegi täpselt sarnast meie vabariigis, seal aga võta näpust õige mitu. Muidugi võis Sandor neid lihtsalt armastada ning meid parimatesse kohtadesse juhatada.