Vous parlez francais?

I love my SESS

SESS on pea-aegu sama hea kui suvi. Kohati isegi parem, sest suvel ei saa üldse koolis käia ...
Mõelge vaid: koduseid töid, loenguid, praktikume ... mitte midagi ei ole. Esmaspäeval astusin koolist läbi, et oma kontrolltöö ära tuua, teisipäeval, et saada 10 eksami küsimust, mis tuli kodus ära vastata (päris lahe eksam). Kolmapäevane koolikülastus jäi kaugeks - sõitsin peamaja ette, et Eero koju tuua. Täna lähen siis uuesti - eks näis, kas see kord olen seal kauem kui 30 minutit :).

Homme muide on viimane eksam. Millal see esimene oli, te küsite? Teisipäeval - need 10 küsimust koduse tööna. Minusugusel nohikul muidugi juba vastatud ja esitatud. Mis homsesse puutub, siis eksamit saab teha kodus. Jah - jälle kodus. Kas olete kuulnud veel pingevabamast sessist? VAEVALT!

Puhkus

Alanud on puhkus!

Juba neljapäeval võis lubada endale pooltest tundidest viilimist ja varakult Pirjo poole minemist. Kel ettekanne tehtud, ei olnud põhjust kooli jääda. Väike (või siis suur) šampus, siider ja vein - kõik oli soetatud Pirjo ja Karmo uue auto liikude tarvis. Mis kell Eeroga koju jõudsime? Ei tea!

Reeded õnneks on töö juures lühemad päevad ja juba kolmest startisime tüdrukutega Tartu poole - muidugi Pirjo ja Karmo uues autos :). Kuuest olime ühikas - minu vanas toas 14ndal ... oooo nostaliga, kiired kokteilid ja meigiring - kõik nagu vanasti (või siis alles paar aastat tagasi).

Vilistlaste kokkutulek see-eest oli uus ja huvitav - mitte. Enamus külalisi (keda oli küll väga palju) olid meist vähemalt 15 aastat vanemad. Tore oli aga juba tuttavas kohvikus 5 peale väike siider juua ja šokolaadi nosida, kuulata kommentaare ka meie nooruslikkusest:"Nad näevad nii noored välja, kas nad tohivad juua?"

Põhiline trall nägi välja aga endisele Tartuelule sarnane: taksosõit kesklinna, kokteilid ühikas kursaõdede juures, Club Tallinnasse pöördumine enne 00.00-i (naistele tasuta), ümberkolimine Illusiooni ... õnneks jätsime vahele öise söömingu!
Hommikul (13.00) vedasime ennast Crepp'i ja sõime neid fantastilisi maitsvaid toite :).
Teise poole laupäevast veetsime aga juba Tallinnas koos kõige kallimatega. Meie Eeroga käisime poes delikatesse ostmas, mida õhtul filmi vaadates ja veini juues nosida. Mitte väga kultuurselt lõpetasime praemuna süües. Film "Howl's Moving Castle" oli moodne Jaapani muinasjutt: koletised, nõiad, kaabuvalmistaja, valitseja ja sõda ..... Ent hommikul ärgates ja täna päevalgi veel meenutasime, kui hea see film ikka oli!

Pühapäev kusjuures kujunes samuti fantastiliseks - hoolimata ilmast! Kuna tuleval nädalal on sess, ei pea muretsema, et nädala sees kiire oleks. Seetõttu ei pidanud ma sel nädalavahetusel ka õppima! Tegin hoopis süüa! Hommikuse poereidi tulemusena valmis inglise hommikusöögi sugulane praetud munadest, peekonist ja ubadest kerge itaaliapärase salatiga. Vahepalaks käisime kodunt ära, lasime minu autol rehvid vahetada ja sõitsime Sauele. Sauel muidugi oli juba lõuna aeg! Suitsulesta kusjuures tuleb välja, saab ka sügisel, mitte ainult suvel!

Kõhud täis, suund Tallinnal. Järve Selverist soetasime paar veini riiulisse, Pääskülla viisime isa juurde rehvid ära ja samas istusime ka natuke aega, et juttu ajada. Eero haris ennast artikliga Virtsu tuulepargist ja mina sirvisin Rita uut kokaraamatut.

Parimaks üllatuseks pühapäeva õhtul kujunes aga: Kariibi mere piraadid! Just siis, kui kõik toimetused valmis said, hakkas Kanal 2 mulle Johnny Deppi näitama. No mida veel vaja? (Siia jääbki mõttepaus-vahe-break)

Kõrvalseisjale on lood lõbustuseks, meile aga siin pool ekraani on nende kirjutamine töö!

Ivan Julm ja solgihais

See ei ole esimene kord kui majahaldurile helistame ja ninahäälega (sest sõrmed pigistavad sõõrmeid kinni) solgihaisu üle kurdame! Lugejale on see naljakas, aga minule lausa iiveldamaajav. Õnneks ma ei viitsi vinguda ja hädaldada :). Mul on ju Merde. Ei mitte otsetõlkes, vaid hoopis Steven Clarke'i raamat "Merde Happens", mis ajab mind naerma vähemalt 6 korda tunnis - ou goody!

Samuti on mul Triloade'i. No hästi, ma pean seda tõesti kolleegidega jagama, sest see on "meie bossi" Saksamaalt toodud kingitus kõigile. Aga ma ignoreerin seda teadmist ja surun silmad kinni, kui majus mu keelel sulab.

Kunagi ehitan endale sellise maja:


Mis Ivanisse puutub, siis Anti ütles, et ma olen julmur! Absurdne - eksju? See pole minu süü, et telefonilaadija ilma kannahoopideta tööle ei hakanud ....
Nüüd siis maksan 350 krooni (vastutan oma tegude eest) ja ootan oma uut sabaga hiirekest.

Minu esimene XS suuruses jope - kohanemas prantslannaks

Oo milline magus pühapäevane üllatus: ma leidsin endale ilusa uue talispordijope. Mitte, et tol vanemal midagi viga oleks olnud, lihtsalt 7 aastaga tüdineb paljustki.
Kindlasti lugeja arvab, et ost sooritato uhiuues popis kesklinnakeskuses SOlaris - EI! Soalrises ei olnud midagi osta :S - seal ei olnud isegi ühtegi pesupoodi. Ainukesed head asjad Solarises on: mõnus apteek, kena toidupood rohke juurvilja valikuga ja Cinamon (kui lagi sisse ei kuku), mis tõmbab CC Plaza hindasid alla.
Kui aga tahta endale reaalselt midagi osta tuleb (sõita välismaale või ...) leppida tavalise Kristiine külastusega. Pean tõdema, et sealtki ei saa kõike, mida hing ihaldab, kuid minu hing rahkus sealt täna õnnelikuna.

Kodus - süües (päikesekuivatatud tomateid ja rüübates veini), õnnestus TV1000-st näha "mingi" prantsuse filmi viimast kolmandikku. Segast armusuhete puntrat vürtsitasid (pigem muutsid magusamaks/imalamaks) sürrealistlikud laulutseenid, stepptants trepil ja klassikaline "löön-sääre-üles-kui-suudlen" poos. Olgugi, et loetletu lisas lavamängule naiivsust ja kerget totrust, mõnus see meeldivalt. Ilmselt seetõttu, et prantsuse filmile omapäraselt murti südameid ja armuti hingepõhjani - tugevate emotsioonide leevendamiseks oli naivistlik teater ... mitte fantastiline, aga päris hea.

Parim aeg blogimiseks,

on siis, kui saabud koju sünnipäevalt, kus peamiseks kesvamärjukeseks oli vodka. Õnneks, olin piisavalt taibukas, et teada, et oma vein võiks käekotis olla.

Rääkides aga sellest meeldivast (?) nädalavahetusest, siis:
- nii tore oli neljapäeval teha sotsiaalpoliitika ettekannet pooltühjale klassile, ise samal ajal teemast mitte-midagi jagades
- nii tore oli kirjutada reedel makroökonoomika kontrolltööd ja hiljem häbi tunda, et reaalselt sellist rumalust kokku kirjutasin ...

- aga ausalt nüüd: meeldiv oli reede hilisõhtu kursakaaslastega, kes mulle külla tulid! Väike vein ja õunakook, Raffaello kommid ja huvitavad inimesed - mida reedel veel vaja?

Laupäeval (aka täna) jõudsin isegi kooli - kella kümneks. Koolis oli hea! Arvutiklassis istudes jõudsin läbi lugeda Kai saadetud humoorika kirja ja lõhkuda ühe pastaka - isegi õppejõud imestas, et:"wow, mis jõud".
Kahe loengu vahele jäi täna ka piisavalt aega, et kodus puhkamas-koristamas (sest niisama vedelemine ei klassifitseeru puhkusena) käia. Tagasi jõudsin aegsasti: karstin, et päris viimasel hetkel, tegelikul aga ikka 20 min enne õppejõudu.

Pärast ka EL'i majanduses peetud ebamugavat ja piinlikku ettekannet saabus õnneks kiiresti tõeline nädalavahetus: sõitsime Sauele Vivo sünnipäeva tähistama! Väga tore oli, nagu alati perekond Penderite juures: Maarja äris ikka sõbrannadele kõigile kaks pluusi maha ja Vivo organiseeris kohale naerutava seltskonna. Nii hea, et Pirjo viitsis kaine olla ja meid koju sõidutada.

Kokkuvõtteks võib öelda (kui sedasi liialt ametlik ei ole), et oli emotsioonide ja tegude rohke nädalavahetus, just nagu mulle meeldib. Ja nüüd vut-vut-vutt hanza netti, Maarjale pluuside eest maksma.
HEAD ÖÖD!

Üks neid päevi

Täna on üks neid päevi, kui ärkad ja oled otsustanud, et oled paks, kole, loll ja vaene.

Vaese tunnet mul täna otseselt ei ole - ERASMUS jagas eile õnnelikele raha (sest nii vähe eestlasi käis välismaal, et raha jäi üle - mulle sobib). Loll ma kah olla ei tahaks! Hakkan kohe homseks kontrolltööks õppima ja vot kui targaks siis saan!

Kindlasti ei ole aga täna minu päev: lõin põlve juba tööle tulles täpselt närvi-kohaga vastu ust. No mis sest enam, eks panen raadio mängima ja teen näo, et kõik on korras.

Kus mu kohvi on?

Tagasi blogilainel

Kas on "asi" sügistuultes või mu viimase aja sokolaadi lembuses, kuid miski on mu aidanud tagasi blogilainele! (Tegelikult aitas mind sinna Nadja, küsides, et kas oleme ka blogi uuendanud ... piinlik hakkas.)

Koolist ja tööst ma Teile kirjutada ei viitsi. Räägiks parem sokolaadist ja tomatitest! Viimaste nimel olen elanud viimased 2 nädalat. Kahjuks pole Eestis minu lemmiktooted väga levinud. Jään lootma sõpradele-tuttavatele, kes Saksamaal ja Itaalias käivad.

Eestis on see-eest saadaval piim kohvi jaoks ja Coca-Cola Zero. Pahad! Väga pahad - kuid on mind juba paaril päeval köitnud. Hetkel on nende manustamine mõistlikkuse piiridesse jäänud. Loodan, et suudan kontrolli hoida.

Sügisese hulluse süvenemisesse panustab kahtlemata kiire aeg koolis: lähenevad kontrolltööd, ettekanded ja eksamid. Õnneks on tööl rahulik. Samuti meeldib mulle kiire perioodi juures alati see, et igav ei hakka ja rutiin murtakse.

Tihenema on hakanud ka kokkusaamiste graafik. Pühapäeval käisime Kaidit kallistamas (Palju Õnne!), eile Pesa juures (Palju Õnne!) ja täna lähen Marilysile külla (sinna Eerot kaasa võtta ei saa - ta ei ole tüdruk! Ja õnneks ei näe sedasi ka välja.). Reedel ... :) - reedel on makroökonoomikas kontrolltöö ... MITTE KEEGI EI OSKA! Ausalt!

Aga pärast KT'd tulevad mu kursakaaslased Vilmsi tänavale. Küll siis läheb aina paremaks! Ja ma ei kavatse hoolida sellest, et sel laupäeval pean kell 10.00 koolis olema. Ja ma ei kavatse hoolida ka sellest, kell 14.00 pean ettekannet tegema. Ja ma ei lase oma tuju rikkuda fakt, et neljapäeval tegelikult hakkab juba kiire periood: selle nädala esimene ettekanne. Ah, mis sest kõigest ikka! Mulle meeldib, kui palju erinevaid "asju" (no ei pääse kuidagi sellest sõnast) teha on!

Eero kavatseb üldse metsa minna vist? Ei, me ei ole tülis - sõpradega läheb! Asso tahab vist sünnipäeva tähistada?!?!

Mis puutub trennis siis ... olen hakanud rohkematel hommikutel jooksmist vahele jätma (eelmisel nädalal käisin vist 2 korda ainult). Pime ja kõle ja vihmane on õues - no kuidagi ei kutsu. Lohutan ennast aga sellega, et aeg-ajalt külastan jõusaali või mõnda aeroobika treeningut.

Laupäeval käisin kahes trennis: StepFit ja BodyPump järjest. Arvasin, et olen kaval ja saan aeroobse ja anaeroobse trenni mõlemad! Tühjagi, petukaup! StepFit oli kah lihastreening ... Täna enam mu jalad ei valuta :).

Eero on minust kusjuures sportlikumaks hakanud (pean pingutama!). Käib regulaarselt korv- ja sulgpalli mängimas ning jõusaalis. Ilmselt pean hakkama rohkem vabatahtlikult laos abis käima - saab sealgi liigutada.

Selle mõtte peale lööngi kõik kasti (raamatud) ja marsin lao (arhiivi) poole. Värske õhk mõjub kindlasti hästi.

Mõttetera lugejale:"Lumivalguke"

Arvasite,

et teate, mis on maitseelamus ja hurmav nauding? Ei - te ei tea midagi, tühjagi!

Kes on söönud POOL-päikesekuivatatud tomateid? Eestis ma pole neid poes müügil näinud! Välismaalgi olen liialt võhik olnud, et neid otsida! Täna käisime vinoteegis Tigu ... seal ma neid paradiisiõunu mekkisingi. Olen valgustatud! Pakitsen naudingust endiselt! Uskumatu eufooria ... ma loodan, et Maarja toob neid mulle Itaaliast.

Sõnulseletatav on aga nende fantastiline šokolaadikook. Šokolaadikook, šokolaadiga ja šokolaadiküpsistest põhjaga (ise pakuks, et seal on kasutatud külmutamisel vahukoort - aga mine tea), mida serveeritakse kuumutatud balsamico äädikaga ja vanilje jäätisega. Maitse on suus veel tund aega pärast söömise lõpetamist. Imeline! Suhkru maitset kusjuures taldrikul ei olnud! Kogeda võis balsamico happelisust, jäätise rahustavat mahedust ja šokolaadi mõrusust.

Nagu lugeja märkab, on autori jutt hakitud ja mitte just voolav! Põhjuseks on eufooria ja šokk. Mine tiguteeki ja koge ise!

Kohustuslikud kolmapäevad,

mis tegelikult on pigem meeldivad õhtud koos kallite sõbrannadega. Tore on meil kahtlemata iga kord. Eilse tegi aga eriliseks kohviku Boheem külastamine.
Väga ilus, maitsekalt sisustatud ja ahvatleva menüüga kogunemiskoht Kalamajas, meelitab ligi noori ja edukaid. Kuid ka parimates peredes juhtub ... . Eile juhtus Boheemi paar meesterahvast, kes riiete järgi langesid kah edukate kilda, kuid käitumise järgi ... ah, mis need paar rusikahoopi siis vanale sõbrale lajatada ei ole. Homme jälle päike paistab ja kõik lepivad ära! Leppisid nemadki ja sõitsid taksoga koju.

Liikudes Kesklinnast Kopli poole võib näha palju huvitavat! Mõnusad vanad puumajad, pääsemine keskklinna saginast ja rahvamassidest - õdus jalutuskäik. Teine kord jalutab sulle ainult vastu noormehi käes avatud ja peaaegu hingetuks joodud Smirnofi pudel! Küll on tore, et inimesed odekolonnist (nt sidruni maitseline - mitte kunagi lõhnaline) võõrduvad.

Iroonia - šmiroonia, Boheem on siiski väga meeldiv koht ja Kalamaja endiselt üks ilusaimaid rajoone Tallinnas!

Laupäeval on plaanis ühe teatud surfarist kutiga külastada vinoteeki Tigu (e tiguteeki). Siis on taas kindlasti huvitavaid elamusi!

Len10 Loop - In and out the competition area. from KITECINEMA on Vimeo.