Aujourd'hui, nous mangeons farfalle au fruits de mer!

Farfalle pastat vastavalt sööjate isule
Mereande - kõike mida kätte saab (sügavkülmutatud valmiskokteilidega on lihtsam)
250 g Letšot või Uncle Bens magushaput kastet
1 Sibul
0,5 tassi tärklist (maisi), segatuna 0,5 tassi veega
0,5 - 1 tass sidrunimahla
Pipar, sool, maitseroheliste segu, Šampanja veiniäädikat
1 spl Sibula-majoneesi dipikastet

Pasta keedab ennast ise!
Sibul pruunistada poti põhjas, lisa sidrunimahl ja mereannid. Kui mereannid on teine-teise küljest lahti sulanud lisa letšo, maitseained ja tärklise-vee segu. Las läheb kergelt keema, et pakseneks.


Eero kommentaar: vürtsikam võiks olla
Lisa julgelt Cayenne'i pipart nt! Samuti meeldib paljudele, kui peale on raputada parmesani.

Peonädal õppimise vahele

Eelmisel nädalal oli meil üks hea ettekääne pidutsemiseks. Nii siis tuligi kolmapäeval pärast kontrolltööd loengust poppi teha ja Selveris šoppamas käia. Jumal tänatud karmi otsuse eest! Veel kaks tundi koolis, oleks tähendanud, et magama saab alles kell kolm öösel.

Ettevalmistused tehtud, sai neljapäeva nautida. Neljapäev-šmeljapäev oli aga alles soojendus. Reede-laupäev-pühapäev olid tiphetked.

Riigisisese lennuga suundusime Eeroga Saaremaale - Geaorg Ots Spasse! Ilus lumi põhjustas lennu 1,5 h-se hilinemise, kuid mitte ärajäämise!

Spas nautisime šampust suures sviidis, Mojitot, kamina ees, hommikusööki voodis, aroomivanni, näohooldust ja ülekere massaaži - kõike koos. Mõnus! Olime ka katsejänesteks kunstiklassi pakkumisele:
Saarema kunstistuudios joonistasime paarile tassile ilusad pildid. Fantastiline oli ka Spa restoran ...

Pühapäva õhtul tulid veel viimased sünnipäeva külalised ja õhtlasi avanes võimalus isadepäeva tähistada. Homemade sushi, oli piduroaks ... mõnus.

Võiks arvata, et esmaspäev möödus tänu puhkusele pingeteta. Unistus! Keegi oli nädalavahetusel mu autolukku muukinud - aitäh! No aitäh tõesti. Sealt ei ole isegi midagi võtta ja tohman ei olnud vist isegi autosse sisse saanud. Nüüd aga on minu võti viltus ja keerab vaevaliselt. Oli seda vaja?

Noh mis siis ikka. Tuju tegi jälle heaks kleidiproov Maarja juures - mul on täiesti adekvaatne lootus saada endale VÄGA ILUS ballikleit. Kingad ja soengumaterjali reedeseks Sakala balliks kandsin juba koju kokku ära.

Hommik on täna täis üllatusi - ilus paks lumi langeb. Mida veel saaks ühelt mustalt novembrikuu hommikult paluda.

Vous parlez francais?

I love my SESS

SESS on pea-aegu sama hea kui suvi. Kohati isegi parem, sest suvel ei saa üldse koolis käia ...
Mõelge vaid: koduseid töid, loenguid, praktikume ... mitte midagi ei ole. Esmaspäeval astusin koolist läbi, et oma kontrolltöö ära tuua, teisipäeval, et saada 10 eksami küsimust, mis tuli kodus ära vastata (päris lahe eksam). Kolmapäevane koolikülastus jäi kaugeks - sõitsin peamaja ette, et Eero koju tuua. Täna lähen siis uuesti - eks näis, kas see kord olen seal kauem kui 30 minutit :).

Homme muide on viimane eksam. Millal see esimene oli, te küsite? Teisipäeval - need 10 küsimust koduse tööna. Minusugusel nohikul muidugi juba vastatud ja esitatud. Mis homsesse puutub, siis eksamit saab teha kodus. Jah - jälle kodus. Kas olete kuulnud veel pingevabamast sessist? VAEVALT!

Puhkus

Alanud on puhkus!

Juba neljapäeval võis lubada endale pooltest tundidest viilimist ja varakult Pirjo poole minemist. Kel ettekanne tehtud, ei olnud põhjust kooli jääda. Väike (või siis suur) šampus, siider ja vein - kõik oli soetatud Pirjo ja Karmo uue auto liikude tarvis. Mis kell Eeroga koju jõudsime? Ei tea!

Reeded õnneks on töö juures lühemad päevad ja juba kolmest startisime tüdrukutega Tartu poole - muidugi Pirjo ja Karmo uues autos :). Kuuest olime ühikas - minu vanas toas 14ndal ... oooo nostaliga, kiired kokteilid ja meigiring - kõik nagu vanasti (või siis alles paar aastat tagasi).

Vilistlaste kokkutulek see-eest oli uus ja huvitav - mitte. Enamus külalisi (keda oli küll väga palju) olid meist vähemalt 15 aastat vanemad. Tore oli aga juba tuttavas kohvikus 5 peale väike siider juua ja šokolaadi nosida, kuulata kommentaare ka meie nooruslikkusest:"Nad näevad nii noored välja, kas nad tohivad juua?"

Põhiline trall nägi välja aga endisele Tartuelule sarnane: taksosõit kesklinna, kokteilid ühikas kursaõdede juures, Club Tallinnasse pöördumine enne 00.00-i (naistele tasuta), ümberkolimine Illusiooni ... õnneks jätsime vahele öise söömingu!
Hommikul (13.00) vedasime ennast Crepp'i ja sõime neid fantastilisi maitsvaid toite :).
Teise poole laupäevast veetsime aga juba Tallinnas koos kõige kallimatega. Meie Eeroga käisime poes delikatesse ostmas, mida õhtul filmi vaadates ja veini juues nosida. Mitte väga kultuurselt lõpetasime praemuna süües. Film "Howl's Moving Castle" oli moodne Jaapani muinasjutt: koletised, nõiad, kaabuvalmistaja, valitseja ja sõda ..... Ent hommikul ärgates ja täna päevalgi veel meenutasime, kui hea see film ikka oli!

Pühapäev kusjuures kujunes samuti fantastiliseks - hoolimata ilmast! Kuna tuleval nädalal on sess, ei pea muretsema, et nädala sees kiire oleks. Seetõttu ei pidanud ma sel nädalavahetusel ka õppima! Tegin hoopis süüa! Hommikuse poereidi tulemusena valmis inglise hommikusöögi sugulane praetud munadest, peekonist ja ubadest kerge itaaliapärase salatiga. Vahepalaks käisime kodunt ära, lasime minu autol rehvid vahetada ja sõitsime Sauele. Sauel muidugi oli juba lõuna aeg! Suitsulesta kusjuures tuleb välja, saab ka sügisel, mitte ainult suvel!

Kõhud täis, suund Tallinnal. Järve Selverist soetasime paar veini riiulisse, Pääskülla viisime isa juurde rehvid ära ja samas istusime ka natuke aega, et juttu ajada. Eero haris ennast artikliga Virtsu tuulepargist ja mina sirvisin Rita uut kokaraamatut.

Parimaks üllatuseks pühapäeva õhtul kujunes aga: Kariibi mere piraadid! Just siis, kui kõik toimetused valmis said, hakkas Kanal 2 mulle Johnny Deppi näitama. No mida veel vaja? (Siia jääbki mõttepaus-vahe-break)

Kõrvalseisjale on lood lõbustuseks, meile aga siin pool ekraani on nende kirjutamine töö!

Ivan Julm ja solgihais

See ei ole esimene kord kui majahaldurile helistame ja ninahäälega (sest sõrmed pigistavad sõõrmeid kinni) solgihaisu üle kurdame! Lugejale on see naljakas, aga minule lausa iiveldamaajav. Õnneks ma ei viitsi vinguda ja hädaldada :). Mul on ju Merde. Ei mitte otsetõlkes, vaid hoopis Steven Clarke'i raamat "Merde Happens", mis ajab mind naerma vähemalt 6 korda tunnis - ou goody!

Samuti on mul Triloade'i. No hästi, ma pean seda tõesti kolleegidega jagama, sest see on "meie bossi" Saksamaalt toodud kingitus kõigile. Aga ma ignoreerin seda teadmist ja surun silmad kinni, kui majus mu keelel sulab.

Kunagi ehitan endale sellise maja:


Mis Ivanisse puutub, siis Anti ütles, et ma olen julmur! Absurdne - eksju? See pole minu süü, et telefonilaadija ilma kannahoopideta tööle ei hakanud ....
Nüüd siis maksan 350 krooni (vastutan oma tegude eest) ja ootan oma uut sabaga hiirekest.

Minu esimene XS suuruses jope - kohanemas prantslannaks

Oo milline magus pühapäevane üllatus: ma leidsin endale ilusa uue talispordijope. Mitte, et tol vanemal midagi viga oleks olnud, lihtsalt 7 aastaga tüdineb paljustki.
Kindlasti lugeja arvab, et ost sooritato uhiuues popis kesklinnakeskuses SOlaris - EI! Soalrises ei olnud midagi osta :S - seal ei olnud isegi ühtegi pesupoodi. Ainukesed head asjad Solarises on: mõnus apteek, kena toidupood rohke juurvilja valikuga ja Cinamon (kui lagi sisse ei kuku), mis tõmbab CC Plaza hindasid alla.
Kui aga tahta endale reaalselt midagi osta tuleb (sõita välismaale või ...) leppida tavalise Kristiine külastusega. Pean tõdema, et sealtki ei saa kõike, mida hing ihaldab, kuid minu hing rahkus sealt täna õnnelikuna.

Kodus - süües (päikesekuivatatud tomateid ja rüübates veini), õnnestus TV1000-st näha "mingi" prantsuse filmi viimast kolmandikku. Segast armusuhete puntrat vürtsitasid (pigem muutsid magusamaks/imalamaks) sürrealistlikud laulutseenid, stepptants trepil ja klassikaline "löön-sääre-üles-kui-suudlen" poos. Olgugi, et loetletu lisas lavamängule naiivsust ja kerget totrust, mõnus see meeldivalt. Ilmselt seetõttu, et prantsuse filmile omapäraselt murti südameid ja armuti hingepõhjani - tugevate emotsioonide leevendamiseks oli naivistlik teater ... mitte fantastiline, aga päris hea.

Parim aeg blogimiseks,

on siis, kui saabud koju sünnipäevalt, kus peamiseks kesvamärjukeseks oli vodka. Õnneks, olin piisavalt taibukas, et teada, et oma vein võiks käekotis olla.

Rääkides aga sellest meeldivast (?) nädalavahetusest, siis:
- nii tore oli neljapäeval teha sotsiaalpoliitika ettekannet pooltühjale klassile, ise samal ajal teemast mitte-midagi jagades
- nii tore oli kirjutada reedel makroökonoomika kontrolltööd ja hiljem häbi tunda, et reaalselt sellist rumalust kokku kirjutasin ...

- aga ausalt nüüd: meeldiv oli reede hilisõhtu kursakaaslastega, kes mulle külla tulid! Väike vein ja õunakook, Raffaello kommid ja huvitavad inimesed - mida reedel veel vaja?

Laupäeval (aka täna) jõudsin isegi kooli - kella kümneks. Koolis oli hea! Arvutiklassis istudes jõudsin läbi lugeda Kai saadetud humoorika kirja ja lõhkuda ühe pastaka - isegi õppejõud imestas, et:"wow, mis jõud".
Kahe loengu vahele jäi täna ka piisavalt aega, et kodus puhkamas-koristamas (sest niisama vedelemine ei klassifitseeru puhkusena) käia. Tagasi jõudsin aegsasti: karstin, et päris viimasel hetkel, tegelikul aga ikka 20 min enne õppejõudu.

Pärast ka EL'i majanduses peetud ebamugavat ja piinlikku ettekannet saabus õnneks kiiresti tõeline nädalavahetus: sõitsime Sauele Vivo sünnipäeva tähistama! Väga tore oli, nagu alati perekond Penderite juures: Maarja äris ikka sõbrannadele kõigile kaks pluusi maha ja Vivo organiseeris kohale naerutava seltskonna. Nii hea, et Pirjo viitsis kaine olla ja meid koju sõidutada.

Kokkuvõtteks võib öelda (kui sedasi liialt ametlik ei ole), et oli emotsioonide ja tegude rohke nädalavahetus, just nagu mulle meeldib. Ja nüüd vut-vut-vutt hanza netti, Maarjale pluuside eest maksma.
HEAD ÖÖD!

Üks neid päevi

Täna on üks neid päevi, kui ärkad ja oled otsustanud, et oled paks, kole, loll ja vaene.

Vaese tunnet mul täna otseselt ei ole - ERASMUS jagas eile õnnelikele raha (sest nii vähe eestlasi käis välismaal, et raha jäi üle - mulle sobib). Loll ma kah olla ei tahaks! Hakkan kohe homseks kontrolltööks õppima ja vot kui targaks siis saan!

Kindlasti ei ole aga täna minu päev: lõin põlve juba tööle tulles täpselt närvi-kohaga vastu ust. No mis sest enam, eks panen raadio mängima ja teen näo, et kõik on korras.

Kus mu kohvi on?

Tagasi blogilainel

Kas on "asi" sügistuultes või mu viimase aja sokolaadi lembuses, kuid miski on mu aidanud tagasi blogilainele! (Tegelikult aitas mind sinna Nadja, küsides, et kas oleme ka blogi uuendanud ... piinlik hakkas.)

Koolist ja tööst ma Teile kirjutada ei viitsi. Räägiks parem sokolaadist ja tomatitest! Viimaste nimel olen elanud viimased 2 nädalat. Kahjuks pole Eestis minu lemmiktooted väga levinud. Jään lootma sõpradele-tuttavatele, kes Saksamaal ja Itaalias käivad.

Eestis on see-eest saadaval piim kohvi jaoks ja Coca-Cola Zero. Pahad! Väga pahad - kuid on mind juba paaril päeval köitnud. Hetkel on nende manustamine mõistlikkuse piiridesse jäänud. Loodan, et suudan kontrolli hoida.

Sügisese hulluse süvenemisesse panustab kahtlemata kiire aeg koolis: lähenevad kontrolltööd, ettekanded ja eksamid. Õnneks on tööl rahulik. Samuti meeldib mulle kiire perioodi juures alati see, et igav ei hakka ja rutiin murtakse.

Tihenema on hakanud ka kokkusaamiste graafik. Pühapäeval käisime Kaidit kallistamas (Palju Õnne!), eile Pesa juures (Palju Õnne!) ja täna lähen Marilysile külla (sinna Eerot kaasa võtta ei saa - ta ei ole tüdruk! Ja õnneks ei näe sedasi ka välja.). Reedel ... :) - reedel on makroökonoomikas kontrolltöö ... MITTE KEEGI EI OSKA! Ausalt!

Aga pärast KT'd tulevad mu kursakaaslased Vilmsi tänavale. Küll siis läheb aina paremaks! Ja ma ei kavatse hoolida sellest, et sel laupäeval pean kell 10.00 koolis olema. Ja ma ei kavatse hoolida ka sellest, kell 14.00 pean ettekannet tegema. Ja ma ei lase oma tuju rikkuda fakt, et neljapäeval tegelikult hakkab juba kiire periood: selle nädala esimene ettekanne. Ah, mis sest kõigest ikka! Mulle meeldib, kui palju erinevaid "asju" (no ei pääse kuidagi sellest sõnast) teha on!

Eero kavatseb üldse metsa minna vist? Ei, me ei ole tülis - sõpradega läheb! Asso tahab vist sünnipäeva tähistada?!?!

Mis puutub trennis siis ... olen hakanud rohkematel hommikutel jooksmist vahele jätma (eelmisel nädalal käisin vist 2 korda ainult). Pime ja kõle ja vihmane on õues - no kuidagi ei kutsu. Lohutan ennast aga sellega, et aeg-ajalt külastan jõusaali või mõnda aeroobika treeningut.

Laupäeval käisin kahes trennis: StepFit ja BodyPump järjest. Arvasin, et olen kaval ja saan aeroobse ja anaeroobse trenni mõlemad! Tühjagi, petukaup! StepFit oli kah lihastreening ... Täna enam mu jalad ei valuta :).

Eero on minust kusjuures sportlikumaks hakanud (pean pingutama!). Käib regulaarselt korv- ja sulgpalli mängimas ning jõusaalis. Ilmselt pean hakkama rohkem vabatahtlikult laos abis käima - saab sealgi liigutada.

Selle mõtte peale lööngi kõik kasti (raamatud) ja marsin lao (arhiivi) poole. Värske õhk mõjub kindlasti hästi.

Mõttetera lugejale:"Lumivalguke"

Arvasite,

et teate, mis on maitseelamus ja hurmav nauding? Ei - te ei tea midagi, tühjagi!

Kes on söönud POOL-päikesekuivatatud tomateid? Eestis ma pole neid poes müügil näinud! Välismaalgi olen liialt võhik olnud, et neid otsida! Täna käisime vinoteegis Tigu ... seal ma neid paradiisiõunu mekkisingi. Olen valgustatud! Pakitsen naudingust endiselt! Uskumatu eufooria ... ma loodan, et Maarja toob neid mulle Itaaliast.

Sõnulseletatav on aga nende fantastiline šokolaadikook. Šokolaadikook, šokolaadiga ja šokolaadiküpsistest põhjaga (ise pakuks, et seal on kasutatud külmutamisel vahukoort - aga mine tea), mida serveeritakse kuumutatud balsamico äädikaga ja vanilje jäätisega. Maitse on suus veel tund aega pärast söömise lõpetamist. Imeline! Suhkru maitset kusjuures taldrikul ei olnud! Kogeda võis balsamico happelisust, jäätise rahustavat mahedust ja šokolaadi mõrusust.

Nagu lugeja märkab, on autori jutt hakitud ja mitte just voolav! Põhjuseks on eufooria ja šokk. Mine tiguteeki ja koge ise!

Kohustuslikud kolmapäevad,

mis tegelikult on pigem meeldivad õhtud koos kallite sõbrannadega. Tore on meil kahtlemata iga kord. Eilse tegi aga eriliseks kohviku Boheem külastamine.
Väga ilus, maitsekalt sisustatud ja ahvatleva menüüga kogunemiskoht Kalamajas, meelitab ligi noori ja edukaid. Kuid ka parimates peredes juhtub ... . Eile juhtus Boheemi paar meesterahvast, kes riiete järgi langesid kah edukate kilda, kuid käitumise järgi ... ah, mis need paar rusikahoopi siis vanale sõbrale lajatada ei ole. Homme jälle päike paistab ja kõik lepivad ära! Leppisid nemadki ja sõitsid taksoga koju.

Liikudes Kesklinnast Kopli poole võib näha palju huvitavat! Mõnusad vanad puumajad, pääsemine keskklinna saginast ja rahvamassidest - õdus jalutuskäik. Teine kord jalutab sulle ainult vastu noormehi käes avatud ja peaaegu hingetuks joodud Smirnofi pudel! Küll on tore, et inimesed odekolonnist (nt sidruni maitseline - mitte kunagi lõhnaline) võõrduvad.

Iroonia - šmiroonia, Boheem on siiski väga meeldiv koht ja Kalamaja endiselt üks ilusaimaid rajoone Tallinnas!

Laupäeval on plaanis ühe teatud surfarist kutiga külastada vinoteeki Tigu (e tiguteeki). Siis on taas kindlasti huvitavaid elamusi!

Len10 Loop - In and out the competition area. from KITECINEMA on Vimeo.

Palju sai tehtud

Ohh, kui palju tehtud on!

Eero on endale soetanud nt lohesurfivarustuse ja õppinud sõitma! Ülimalt tubli!

Mõlemad me oleme koolis käinud - kes rohkem, kes vähem. No pakkuge ise, kes see rohkem käib ja kes vähem. Mõne mehe elu keerleb tuule kiiruse ümber!

Samuti jooksime mõlemad 13.09 21,1 km! Vot nii!
Eero edestas mind kahe minutiga (1,5'ga kui täpne olla!), möödudes minust teisel ringil Paksu Margareta juures - saatuse irooniline sõnum? Mõlemad vajasime aga alla kahe tunni, et läbida see üüratult pikk distants.
Tegelt oli mõnus :).

See nädal mina eluviisidega silma ei paistnud. Eelmistel nädalatel oli ikka Eero see, kes kas korbis või Kauri juures Muugal reede õhtul viibis. Sel reedel aga veetsin mina paar meeldivad tundi Pirjo juures koos teiste "meie gängi" uhkete liikmetega. Paar tundi veetsime ka klubis tantsides ja seejärel istusime veel paar tundi St. Patrickus ja jutustasime. Samuti hirjutasime ühte noormeest, kelle tütarlaps oli just Tartusse kolinud (loomulikult, et edukas tudeng olla), lugudega ohjeldamatustest pidudest - lõbus .. meile s.t.

Nv teine tippsündmus oli aga pühapäevane BodyCombat. Iga poolamartoni läbija (ma ei väsi rõhutamast, et meie Eeroga LÄBISIME selle) sai MyFitness'i tasuta trennikupongi (Eero kaks, sest ta käis kaks korda söögitänaval. Minu puhul on hea, et ma ühegi sain, sest ma tegelt ei kandnud too päev Nike'i. Viimane oli kupongi saamise kriteeriumiks. Kuna aga ma seda ei teadnud, veensin kupongijagat, et minagi olen seda väärt, vehkides sõrmede ja tossudega - töötas!) BodyCombat ise on rühmatreening kus hästi palju ja väga intensiivselt lüüakse käte ja jalgadega õhku. Väidetavalt pärinevad liigutused erinevatest võitluskunstidest. Säärane meelelahutus oli mul lemmikuks 2008. aasta suvel, mil saime Eeroga eriti soodsalt PlanetSpordi kuukaardid. Tore, oli taas kord, üle pika aja, seda fantastilist liigutamise viisi harrastada. Meeldivad on ka tänased valuaistingud, mis viitavad piimhappele mu kehas. Nice!

Aga ega meil palju uudist polegi. Kuna me oleme nüüd tõsised tööinimesed pole meil ägedateks pidudeks aega. Ok, tegelt Eero on äge surfar, kes ei saa liialt pidutseda, sest tuul puhub!

Laisad?

Ei, vastupidi - meil on kogu aeg nii palju teha, et ei jõua blogida!

Usutav?

Tegelikult on lood nii:
tööpäevadel teeme tööd ja õhtuti spordime (jookseme, uisutame...Eero tegeleb lohesurfiga ...) või siis on kalendris kirjas konkreetsem üritus (sünnipäevad jms).
Nädalavahetustel on üritused, ilusad ilmad, sport ja niisama veini maitsmine. Põhiline - arvutit ei ole vaja! Kõlan vist juba nagu töö inimene.

Tööl lähebki täitsa ok'lt. Inimesed on toredad ja hetkel ei ole liiga palju tööd! Lahe on see, et kuna autojuht on puhkusel, siis peame ise kõik oma pakid kohale või posti viima. Täna nt käisin kaubikuga Tartus :). Tore! Nüüd ma oskan ka sellise vahendiga sõita. Rääkides liiklusvahenditest, võib mind kooli ajal näha ringi kärutamas ühe Mitsubishi Galantiga. Lahe :)!

Viimaseid nädalavahetusi meenutades ... mida me tegimegi?
Ahjaa 7-9 olid ERNA ning rulluisumaraton. Uisumaraton oli lahe! Mina muidugi olin viimane, kes finišisse jõudis, kuid tahaksin ise näha kedagi teist (kallid lugejad) pärast ERNAt uisutamas!!! Päev (9.08.09) ise oli aga väga lahe. Sõitsime viiekesti Tartu, uisutasime, käisime saunas ja sõitsime koju! Tore oli nöha raja ääres ka Eerot ja MArtat. Ilmgi oli siis veel suvine.

Järgmisel nv'l pidasid Pirjo ja Gerla jõuluteemalist sünnipäeva. Seegi oli väga lahe, hästi korraldatud ning hea ilmaga õnnistatud. Pühapäeval käisime Pärnus, kus Eero sai surfata, mina šopata ja pärast kui olime Kaidi, Jorma ja Antiga ühinenud, käisime Stefanies söömas (klassikaline ja möödapääsmatu tegevus Pärnus) ning tormiste lainte vahel ujumas.

Järgmised vabad päevad jõudsid kätte meeldivalt kiiresti! 19ndal sõitsime õhtul Sihvale. Antil, Jormal ja Pesal hakkas rattalaager - Ants seal niisama suusatas vist :). Meie Eeroga läksime kah 20ndaks sinna! Püstitasime paar isiklikku rekordit: Eero uisutas ca 36 km'i ja mina jooksin ca 20 km'i. Ratturid läbisid aga juba pikemaid distantse - nii 50 km päevas!

Meie Eeroga aga jäime ühekordsete saavutuste juurde. Reede hommikul sõitsime tagasi Tallinna, sest Eero pidi tööle minema. Mina sisustasin päeva Triinule küpsetamisega, sest õhtul pidas ta Kiisal lahkumispidu. Järjekordne noor hing läheb ERASMUSe vilju maitsma - tema Prantsusmaale. Eero samal õhtul aga oli koos oma sõpradega Kauri juures ... jumal teab, mis nad seal tegid ...

Algaval nv'l tuleb ette sõit VIljandisse ja siis Pärnusse vist... Eks näis!

Ahjaa põhiline mõte selles postituses - me Eeroga alustame mõlemad magistriõpinguid TTÜ's! Vot nii!!!


Tervist ja jaksu kõigile sügises.

p.s. Triinu pol pakutud prantsuse road olid suurepärased!

Pärast ERNAt

Pole enne nähtud Maarjamaa metsades tammumas nii vägevaid naisi kui ERNA naisi! Sest "ERNA naine tugev on ja ei köhi ükski konn" (aka roheline konn - poiste eelmise aasta tiimi järgi) ja "ERNA naine meestest parem, jõuab finišisse varem" (oma meestest konkreetsemalt).

Kui ma veerand seitmse aeg putru keetsin ja jalgu kinni plaasterdasin oli eelmise õhtu veini veel tunda. Tegelikult oli seda tunda ka esimesed paar km'i rajal, aga ma vaikisin sellest - see polnud oluline! Oluline oli see, et me olime rajal! Tõsi esimesest kontrollpunktist (KP) tahtsime algul mööda minna, aga meile õnneks vihjati. Sealt samast tammusid hiljem mööda ka meile järgnenud võistkond, kellele me siis omakorda vihjasime. Start oli edukas. Meditsiini ülesandes saime 9 punkti 10st. Edasi kohtusime lehmadega, ehitasime loomapüünist ja põgenesime kodutütarde võistkonna eest. Kõik läks edukalt kuni hetkeni, mil valisime metsas eesliikujaid usaldades vale sihi. Õnneks avastasime mitte väga hilja, et peaksime suund muutma. Nii me siis seadsime ninad itta! Ületasime 7 kraavi, osade juures ehitasime ise sillad, ühe juures seisime puude vahel ja ootasime, et paduvihm lõppeks äike meie pea kohalt lahkuks (võrdlemisi õudne) ja viimase juures ... ei olnud seal midagi! See oli juba TEE! Kiirelt tegime paar fotot ja siis KP3'e veetakistuse juurde.

Pikalt ei puhanud me ei seal, ega kusagil mujal. Teipisime jalad uuesti kinni, panime kuivad sokid ja sammusime edasi. Rohkem me teelt ei eksinud! Läbisime usinalt kontrollpunkte, nautisime üha selginevat taevast ning hoidsime motivatsiooni kõrge, kuigi me ei olnud KP'des väga tugevad. Kuid me olimegi ju esimest korda ERNAl. Me läbisime 44 km'i 14 h'ga!!!! :) Lõpus me praktiliselt juba jooksime! Lahe!!!

Motivatsioon on endiselt laes ja tuju hea! Homme rulluisumaratonile! :) Sport on tervisele ju hea ;):).

Aga nüüd ... RANDA!

Enne ERNA matka

On kolmapäeva õhtu. Kotid (matkal kaasas ja kuivade riietega) on koos. Vaim valmis? Iial ei tea - kas selleks saab üldse valmis olla!?!

Kannad on aga juba ette katki, kuid vaimu see ei murra. Eks ma homme ravin, reede hommikul plaasterdan ja pärast matka lasen hingata. Küll ma ellu jään!

Muidu on kõik vajalik vist olemas: magneesiumi tabletid, mida alates tänasest krampide ennetamiseks söön; palju magusat ja toitvat e müslibatoonid, tume šokolaad ja hematogenid; plaastrid ja kuivad sokid; taskulamp!

Homme, neljapäeval, õhtul enne ERNAt, tulevad mulle Kristel ja Liis külla. Eks ma siis piirdun 1-2 klaasiga punast veini ja teen näo, et jõin seda punaste vereliblede saamiseks. Usutav?

Fanatid saavad aru

Tänane ilm oli küll pettumus! Kuid meie Vilmsi tänava sportlikud noored ei lasknud ennast sellest häirida.

Ootasin ära momendi, mil vihma ei kallanud ning sõlmisin ruttu tossupaelad. Ma jooksin täna ca 15 km! Aega läks tund 40 min! Pea-aegu 10 km/h ... ca 9 km/h!!! Aitäh kallis Marta, et sa mulle 21 km jooksust rääkisid! Ma ei olekski elu sees teada saanud, et ma nii palju joosta jõuan. Aitäh!!!

Aitäh ka Eerole IPod Touch'i laenamise eest, sest muusika on inspireeriv. Ja see vihm, mida ma sain see kah ei häirinud!

Tehke sporti! Mina tean, mis tunne on maailma katusel käia! Proovige kah!

Ja poisid olid kah väga tublid ja käisid ratastega sõitmas Harku metsas! Nüüd ootame, et saun soojaks läheks!

Pidu-pidu-pidu jee-jee-jee

Suvi hakkab kätte jõudma, ilmad järjest soojenevad!
Eero & Margot sõpradega üha enam aega veedavad!

Olgu siis Võsul telklaager saunaga või kursakaaslastega olemine Leigol! Lõbus on ju niikuinii!

p.s. Eero on meres ujumas käinud! Mina olen tiigis ujumas käinud! Lahe

Kaitsmine

Äratus oli suts peale kuut, väljasõit suts enne seitset - ilm aga juba siis fantastiline. Kaheksa aeg oli juba pool igastühest ära sulanud - päike lõõmas.

Tartu jõudsime juba üheksast ja siis oli meil parajalt aega, et ennast valmis seada!

Kella poole kahest-kaheni said enamused meist juba tulemused teada. Alles kolme aeg pääses ootamisest ka Pirjo ja me viisime on tühjad kõhud sööma. (Moka - mine Tartu ja proovi!)

Meie "gängist" - Pirjo, Maarja, Marilys, Rasmus, Nadja ja mina - lõpetavad kõik nominaalajaga! Super-luks! Palju õnne lõpetajad!!

Uus elu

Uus korter, uus elu!

Seljataha jäävad ülikooli aastad (esimesed kolm vähemalt) ja ees ootab tööpõli (hetkel).

Bakalaureuse töö "Energiakulude juhtimine AS-is Grüne Fee Eesti" sai esitatud! Nüüd veel jäänud oodata retsensendi kommentaari ning kaitsmist! Võiks arvata, et pinge on endiselt õhus, kuid südaöiste lõputöö kirjutustundide taustal on pingelangus tohutu.

Möödunud kolmapäeval kella kaheks tuli esitada meistrireosed. Kallid juhendajad aga vaatasid meie töid üle veel nädalavahetusel. Esmaspäev tõi endaga uue vigadeparanduslaine ning teisipäeva usaldasin Pirjole.... . Super tüdruk teine! Minu töö sai kohe ilusti ja õigesti prinditud! Ühe koopia (viiest) kauples ta mulle tasutagi! Endale kahjuks käis ta kolm korda printimas! Ei naeratanud tindi jumal talle!

Kolmapäeva hommikul istusime aga saatust trotsides kolmekesti Nadja ja Pirjoga Lada-suksusse ja reis Tartusse võis alata! Päev täis elevust ja siidrit lõppes alles kella kahe aeg öösel, mil Tallinna jõudsime!

Kas Eero muide mainis, et meil siin tuttavaid paarisaja meetri raadiuses kui palju elamas - Pirjo ja Karmo, Kaidi ja Jorma, Tõnn, suvest vb ka Rasmus....




Nüüd kus lõputöö esitatud, elan igava tööinimese elu! Vahelduse mõttes isegi värskendav!


Sedasi me Eeroga siis elame oma uues korteris: teeme tööd ja käime Pirital uisutamas!

Uus kodu

Juba nädal aega elame uus kodus kadrioru ja kesklinna vahel. Kolisime uude kohta, sest vana 2 toaline korter mustamäel jäi selgelt väikseks. Kinnisvara hinnad on ka hetkel pea poole võrra langenud ehk just õige aeg uut pinda otsida.

Juba jaanuari lõpus hakkasime city24 ja kv.ee/kaart portaalides pakkumisi jälgima ning märtsi kuus vaatasime ligi 10 korterit üle. Ükski ei sobinud koheselt, küll oli mööbel puudu või igivana, toad veidrate suurustega või jälle parkimine kõrge tasu eest või üldse võimatu. Uskumatu aga päris paljud umbes 5 aastat tagasi ehitatud majade korterid on juba lagunenud (peegelkapid mõradeks, seintes pikad jooned, laes mustad jutid jne...) või pole kunagi elamiseks valmis saanudki. Näiteks merirahus oli korter, kus küll mööbel enamus tubades sees aga laes polnud mitte ühtegi lampi! Tahaks näha seda üürniku, kes päeval rõõmuga lepingu sõlmib ning öö saabudes taskulambi ostab :)

Reisilt tagasi läks uue kodu otsimine juba tuliseks. 15. mail lõppes vanas kohas üürileping ning alles 11. mail käisime vaatamas seda korterit, mille esimese pilgu peale ära võtsime. Kahe päeva pärast sai lepingule allkirjad alla ning Margot(!) sõidutas samal päeval asjad vanast kodust uude. Lugejale teadmiseks, et mina istusin sel ajal tööl ega visanud sugugi jalgu seinale.

Uus korter on Vilmsi tänaval, 3 toaline ning uues (2003?) majas. Üür on ainult tuhande võrra kallim võrreldes eelmise 10 aasta taguse nõuka mööbliga paneelmaja korteriga! Kommunaalmaksud on muidugi märksa kõrgemad aga see on vist enamus uutes majades nii.

Meie elame 2 korrusel

Avatud köök + elutuba

Elutuba ning Eero ja Margoti magamistuba

Pesuruum ja kahe inimese saun! :)

Rõdu on mõnus ja täpselt nii suur, et saab kottoolides istuda ja vesipiipu teha. Kusjuures rõdu klaasid hoiavad üllatavalt hästi soojust - kui ukse lahti jätta saab ka öösel ilma külmetamata üksikut kõndijat tervitada.

Soolaleiva peo kohta veel vara rääkida, aga pidu tuleb kindlasti!

Eero

Väike fotolugu

Esimene ööbimiskoht Stockholmi Arlanda lennujaama lähistel.


New York Stock Exchange


Ka reisil olles hoidsime ennast maailma uudistega kursis!


Lower-Manhattan Brooklyn Bridge'lt

kunagine WTC


NYC Central Park


Meie Rinconi kodu! (Puerto Rico esimesed 3 ööd)


esimene rannapäev


teel Rinconi vette (Puerto Rico)


väike värskendus Bacardi tehases


Vihmametsas - El Junqe



laevasõit Culebrale (Kariibi mere saar Puerto Rico kõrval)


Culebra paradiisi-rand


Culebra vetes


Eestlaste ekipaaž Everglades's


Everglades'i alligaatorite park


Alligator-Show


Snake-Show :)

Meie snorgeldamislaevake Key West'l


lõunapoolseim punkt


Key West'i päikeseloojang (Florida)

TUVIKESED - Chicago

Tagasi kodus

Ongi selleks korraks jälle meie seiklused väljamaal läbi. Jätkakem siis laulmist sealt, kus eelmine kord pooleli jäi - MIamist!

Viimane päev Miamis algas hommikul värskete uudistega haigetunud reisikaaslastega! Kui hommikul oli seest keeravate kõhtutega meist kaks, siis õhtuks olid oma osa saanud juba 5 16st. Ainult minu ja Eeroga ühes autos sõitnud ja samas toas maganud jäid haigusest puutumata. Kõigist teistest autoseltskondadest käis viirus läbi - lahe!

Päeva enese veetsime peamiselt Outlet's shopates! Alles viie aeg saime liikuma, et külastada väliseestlasi! Istusime ja vestlesime paar tunnikest eestlaste maja aias - huvitav kogemus :D.
Edasi liikusime teise kaubanduskeskusesse, et kogu seltskond kokku viia. Kümne aeg saime taaskord liikuma sihiga sööma minna! Kell oli üks öösel, kui istusime Miami kesklinna kandis kohvikus ja ootasime oma salateid / pizzasid / pastasid. Kuid aega meil oli! Kella kolmeni sõitsime autoga niisama ringi ning siis parkisime autorendi parklas paar tunnikest. Kella kuuest-seitsmest läks alles lennuk!

Chicagos maandudes otsustasime mina ja Angela, et meie linna peale ei lähe - kes õppis, kes puhkas haigusest. Olulisem oli aga see, et teised said vabalt oma kotid meie valve alla jätta ning linna uudistama minna. Kuigi ilm ei olnud ideaalne, siis tublid reisikaaslased käisid ära kõrghoone tipus ning tuvikestest tuntud purskkaevu juures.

Edaspidine ei olnud enam pooltki nii põnev: 8 h lennukis Londonisse, ca 5 h Heathrows istumist, paar tundi lennukis Stockholmi, buss ja rong sadamasse ning siis - dušš ja pehmed voodid!!!

Kui me Tallinnasse jõudma hakkasime oli olukord väljapuhkamisest kaugel. Kuid rahvas oli rõõmus, et päike neid koju tervitas!

p.s. Mina ei tahtnud tagasi tulla!!! Ma oleks sinna jäänud!!! Rincon'i või Miami'sse!!!

Raport nr 1. e luhikokkuvote

Kallid kodused, peagi alustame koduteed Euroopasse ning vb kaotame interneti ühenduse kahe mandri vahel seigeldes!
Tänase hilisõhtuse postituse eesmärk ei ole mitte ainult une esile kutsumine, vaid ka esimeste muljete jagamine! Teame ju, et ootate pingsalt lubatud lugulaule!

I salm: Tallinna sadamasse jõudsime tipptunni kiuste isegi ca 20 min enne check-in'i sulgemist! Laeva sõit oli ilmastiku poolest rahulik, hommik lausa ilus! Melu oli mõnus, ent uni tuli võrdlemisi varakult! Stockholmis oli tuuline aga päikseline ning hostel maapealses lennukis lausa lahe!

II salm: lennureisid Londonisse ja NYC'sse möödusid muretult ning õhtuses NY's liikusime veel vaid hosteli ja poe vahet. Kaks päikselist päeva möödusid lõuna Manhattanil marsruudil Little Italy, China Town, Brooklyn bridge, financial district ning Staten Island, ja kesklinnas teekonnal Little Korea ning kõik oluline 5th avenue ja Broadway ääres. Viimasel vihmasel päeval külastasime
veel paari kesklinna-välist kanti, UN'i peakorterit ja kolasime poodides. Oo veetsime lennujaamas!

III salm: Puerto Rico, San Juan oli vihmajargselt niiske, ent kuiv! Lennujaamast valjudes muretsesime rendiautod, et kaks tundi parklas navigatsiooni süsteeme käivitada ja siis ikkagist politsei eskordiga maanteele juhatatud olla. Esimesel päeval jõudsime veel süüa, poes kaia ja läbi saare Rinconi sõita! Villa alumine korrus nelja magamistoa ja soojade omanikega juba ootas meid. Kolm päeva nautisime päikest, sõbralikku seltskonda ja kohalikku toitu, eriti aga kookospähkli sees serveeritavad kokteile! Jargnevad kolm ööd olime saare teises otsas Luquillos - elasime ilusas korteris, käisime bacardi tehases, vihamametsas ning viimasel päeval saarel Culebra snorgeldamas!

IV salm: Paevasel ajal saabusime kuuma Miamisse! Tänu mitte väga sõbralikule teenindusele läks see kord auto kättesaamisega ca 4 tundi, kuid see eest oleme kolm päeva sõitnud kamba peale 4a ilusa linnamaasturiga! Teisel päeval jõudsime kah kuhugi - hommikul käisime alligaatoreid vaatamas ja airboatidega sõitmas, pärastlõuna veetsime miami beach'l ja õhtu suures kaubanduskeskuses. Täna käisime Key Westil, kus uudistasime nii linna ennast kui ka ookeani katamaraanilt. Tunnikeseks lubati meid ka vette snorgeldama!

Edaspidine plaan on homme kõlada miamis ja ööbida lennujaamas. Siis algabki tagasitee Chicago, Londoni ja Stockholmi kaudu!

Kuna meil on hetkel kell 1 öösel ja mu toanaabrid magavad, soovin teilegi head ööd. Soovin ka päikest, sest varsti saabume isegi sinnna maale!

Palun vabandust kirjavigade ja valede tähtede eest, trükin hetkel mingi uudse tehnikavidinaga, mida ma hästi ei tunne.


Good night - good fight

Reisipalavik!!

I don't think so...või siiski?

Millegi pärast on ärevus hinges küll?!?! Eksamid ei ole mind kunagi närvi ajanud - eriti, kui järgmiseni on 2 päeva aega!

Huvitav kas tõesti mõtted lennukipiletite broneeringute väljatrükkidest ning sularaha vahetusest on reisipisiku hinge süstinud?!?!?

Aina kiiremaks läheb ehk toast 417 (välja)

Jah, nüüdseks on tuba 417 minu jaoks minevik. Esmaspäeval pakkisin kokku ca 20 kg kaaluva kohvri ja sõtsin ühe selle ratastest kandiks teel Tartust Tallinnasse. Välja kolimine oli umbes sama piinarikas, kui sisse kolimine. See kord pääsesin aga lihasvalust.

Teisipäeva õhtul olin aga juba sunnitud naasema Tartusse. Uueks koduks sai Triinu ahjuküttega tuba. Uuelgi nädalal pean veel Tartus, koolis, eksameid tegemas käima. Plaan on ära kasutada sugulussidemeid ja ööbida tädi juures.

Nüüd aga huvitavamatest seikadest. Kui üks nädal pakuti meile ameerikalikke roogasid, siis sellele järgneval kolmapäeval valmistasime meie Reimoga (Triinu kaasabil) aasiapärase õhtusöögi. Vähestest nõudest ja kitsast ruumist hoolimata, ei läinud ei toit ega õhtu aiataha :). Stiilika osa:


Veel üks nädal edasi ja aeg oli vene köögi käes!
Meie võõrustajad!
Lauaks ksutati magamistoa ust ning sööki pakuti tudengielule vastuoluliselt liiga palju!!!! Ausalt - pool jäi alles! Mantõd ja kasukas olid aga super-head!Stiilinäide 1
Stiilinäide 2
Stiilinäide 3: Snegurotška Maarja- nimepäevaline PaastuMaarja päeval

Jama lugu oli ainult see, et suure kalorikoguse põletamiseks oli aega ainult paar päeva enne Evelyni imelist kabaree teemalist sünnipäeva! (Särav sünnipäevalaps)

Mehed:
Ma usun, et me saime siiski kõik kenasti raske ülesandega hakkama :).



Trill-trall muidugi jätkus ka sel nädalal. Eile oli itaalia õhtusöögi kord
, mille raames tervitati ka Triinu. (Õnnesoovid tulid otse jooksuga Itaaliast) Küll kaks nädalat enne sünnipäeva, aga mind ei ole õigel päeval ju samas riigis :). Jõime veini, sõime lasanjat, bruschettasid ning kerget salatit :) - mõnus. Avasime muidugi ka šampusi ja sõime maasikaid :D. Üllatuskülalisteks olid klassivennad Mikk ja Janno, kes tõid õhtusse palju rõõmu juurde :).

Õhtu kulmineerus Rehepapis! Päeva ajal on tegemist Tartu bussijaama kohal asuva viisaka esimese eestimaise buffee-restorniga. Kolmapäeva öösiti transformeerub pintsak-lipslaste rahulik lõunapaik aga ägedaks ööklubiks. Sama pileti eest tavaliselt 40 EEK) saab järgneval nädalal Rehepapis nn kombo-lõuna tasuta!!!!! Praad, supp ja magustoit maitsesid väga hästi!!!

Nüüd on kõhud täis ja klassivend Mikuga suudame ainult Triinu juures pikutada ja rongi oodata.