Elukorrast Lõuna-Eesti Vabariigis

25 detsembri õhtuks said siis ametlikult Pühad läbi. Selle aasta vanemad vanemad vanemad külastatud ning trikid jõuluvanale kinkide eest tehtud. Tuleb minna edasi, edasi karmi külma looduse vastu, lumelauaga.

26 detsembril kell 5:30 ajas mu uus samsungi telefon lärmi. Buss Tartu väljus bussijaamast kell 7, Otepääle jõudsin 11ks. Ja nagu ma kahtlustasin, olid kõik Sihval alles voodis. Kõigi all mõtlen Antit, Kadri, Pesa ja üllatusena Anto+ tema tüdruksõpsi. Et Kadril polnud suusamütsi sõitsime enne hommikusööki Otepää Havai Expressist läbi ning sain endale jõulukingituse - head lumelauapüksid. Eelmistest sai juba näpu läbi torgata. Peale väikest veenmist otsustasid kõik siis Kuutsemäele minna.

Ma pole kunagi näinud nii palju inimesi Kuutsemäel! Lahti oli kolm põhilist nõlva ning igal pool lifti järjekorrad: 10 minutit ootad, et 3 minutit alla lasta. Õnneks polnud nõlv üleni jääs. Esimese korra õhin päästis tuju ning õhtuks väsisid jalad päris ära.

Enamus fotodest on tehtud mu jõuluvana kingitud uue mobiiliga

Õhtul jõime õlut, vaatasime RUJA muusikali ning jõudis kohale Antspoiss. Kümme punkti saab kes arvab ära millega tegu ;) :


27 detsembril veetsin koos Kadriga Kuutsemäel. Anti, Ants ja Pesa sportisid Käärikul. Ma ei teadnudki, et Ants on nii hea murdmaameister. Lendas lumel. Õhtul käisime Pühajärve spa's infrapuna saunas. Teel sinna sidusid laudurid kättemaksuks kellegi tooli külge.

28ndal aga murdsime talve murdmaaga Käärikul. Rada oli jäine aga sõidetav. Anti ja Ants muidugi panid ees Kekkose rajal, me pesaga sõitsime 2x5km. Lõpuks sai uisusammu enam-vähem kätte.

Sama päeva õhtul taas bussiga Otepää-Tallinn, et hommikul bussi ja lennukiga 6:30 Tln-Riia-Praha reis läbi teha.

Vanematele ja muretsejatele :)

Oleme tagasi Prahas!

Teekond oli pikk ja väsitav, ent kulges probleemideta. Tänu headele teeoludele jõudsime Riia lennujaama rohkem kui pool tundi plaanitust varem. Tore, et saime bussist välja. Ees ootas meid aga samavõrd pikem lennujaamas istumine. Kolisime oma kottidega üles korrusele Lidosse sööma.
Neli tundi möödusid mõnitavalt aeglaselt ja uimastavalt, kuid kui lendamisaeg kätte jõudis, möödus jälle kõik vahepausideta.

Jõudsime Prahaski probleemideta koju!

Kodus ootas meid terve radikas! Jess!!! Korter ei olnud küll puhas, kuid see-eest sai loota, et läheb soojaks.

Õhtul veel koristasime, Triin ja Eero tõid süüa ja hea une nimel käisime Triinuga veel tunnikese jõe ääres jalutamas.

Esimesel hommikul valmistasime pannkooke ja päeval vedasime Triinu olulisematesse vaatamisväärsustesse. Õhtul vaatasime ära pea-aegu kolm tervet filmi ja magama läksime alles kahe aeg. Tänane plaan on viia Triin šoppama ja siis tulla koju jõulusinki küpsetama ja külalisi ootama :)

Head vana-aasta lõppu!!!

Jõuluks koju

Viimane nädal oli kiire!

Nädalavahetuse veetsime sisseoste tehes. Ilmselt kõik kujutavad ette kui palju inimesi kaubanduskeskustes liikus ja kui väsitav nende vahel trügimine oli.

Esmaspäeval lendas Eero Londonisse koolitusele ja naases kolmapäeva öösel vahetult enne uut päeva. Mina veetsin kõik päevad koolis! Esmaspäeval algas Marketingi II nädalane blokk e E-N 9.00-12:30 loneg ja pärast seda iseseisev töö. Lisaks üritasin jõuda ka teistesse ainetesse ja sooritada teisipäeval eksami (tehtud!).

Kolmapäeva õhtul saabus pinge langus. Kui Eero koju jõudis - lõpuks - sõime palju šokolaadi ja jalutasime pubisse. Seal ootasid meid minu tšehhidest õpingutekaaslased (ökonoomika ja juhtimine, magister I aasta). Jõime paar õllet ja läksime koju. Kell oli siis juba kahe ja kolme vahel öösel ning Eero oli loomulikult ka väga väsinud.

Neljapäeval pidi tulema kerge päev. Hommikul aga keerati ühel hetkel vesi kinni! Kohe me eriti ei muretsenud, aga kui ma ukse lahti tegin, et kooli minna, leidsin sealt kirjakese. Nimelt tilkus meie korterist altnaabritele vett! Jah - meil oli üks radikas katki.

Õhtul tuli töömees ja vaatas olukorra üle - PAHA, HALB, SUUR TÖÖ. Ning ainukene võimalik aeg parandusteks - reede hommik, just siis kui meie ära sõidame. Kaks - kolm tundi läks sellele, et meile korterit üüriv agentuur suhtleks korteri ja majaomanikuga, et leida lahendus. Lahendus oli õnneks see, et töömees sai agentuurilt võtmed ja tuli reedel üheksa aeg. Meie tulime enne kodunt ära, kui ta lõpetas. Kuid vaade oli huvitav: toru turritas seinast välja ja maas vedeles kivipuru.

Eks me siis tagasiminnes näeme olukorda :S.

Eilne päev oli aga küll väsitav, see-eest mõnus. Jõudsime muretult lennujaama ja kohtasime seal Kristelit. Kristeli lennuk läks meie vastasväravast 30 min enne meie lendu Eestisse. Meie maandusime aga Riiga, sest jäime piletite ostmisega ca pool kuud hiljaks :).

Lend ise möödus kiirelt ja muretult. Saime isegi süüa :):). Edasi veetsime kolm tundi Riia lennujaamas: tunnike sisutühja tegevust, tunnike söömisele ja tunnike kohvijoomisele.

Bussi ootamine oli aga huvitav. Peatusesse suunas meid infoleti töötaja. Peatuses aga ei olnud mitte ühtegi silti, mis ütleks, et seal lähevad ecolines'i bussid. Buss jäi muidugi lumesaju tõttu hiljaks ka! Õnneks aga ootas meiega koos teisigi eestlasi - tunne oli sedavõrd julgem. Lõpuks tuli buss, millel oli sihtkohaks Tartu. Kiusasime venekeelset bussijuhti paari küsimusega ja selgus, et Riia bussijaamas on tallinnlastele ümberistumine. Nii oligi! Jalad olid veits ehmatunud lumisest ilmast ja küte ei olnud bussis just märkimisväärne, aga meel oli tänulik! Magasime mõlemad paar tunnikest ja ületasimegi juba Ikla piiripunkti. Eesti ilus lumine loodus pakkus vaatamisväärsusi nii Pärnus kui ka Tallinna kandis. Minu meelest läks bussisõit oodatust kiiremini! Bussijaamas ootas meid Eero isa, kes meid ruttu koju tõi!

Nüüd olemegi kodus.....:) ja ootame jõule :)

Eestlaste esitlus

Igal kolmapäeval toimusid erinevate rahvuste esitlused. Tudengid ise panid kokku programmi ja näitasid videoid, pilte, tantse jm huvitavat oma kodumaa kohta. Eile jõudis kord ka eestlasteni.

Kuna tegemist on teise ülikooli üritusega, ei olnud meie kooli eestlased projektis osalised. Sellest hoolimata, vedasime ennast kohale. Kusjuures meie Eeroga kandsime uhkelt ka meie lipuvärvides murumütse ;).

Pärast Kaerajaani õpetusi ning siidri ja Vana Tallinna joomismänge juhtusime kokku ka Liisuga!

Eriti tobe on see, et tol õhtul saime teada, et ta elab samuti Andelis - meie lähedal. No tore, et varem kokku sattunud pole :(:S.
Kuid mis siis ikka, nüüd lõpuks nägime ja ehk peagi uuesti :).

Üritasin lisada ka paar videot eestlaste esitlusest, kuid see ei tulnud välja....

Ning selline on meie tuba hetkel jõulukaunistustes:

Kostelec....

... nad černymi lesny on kindlus, mis kuulub mind vastu võtvale koolile. Kostelec asub Prahas paarikümne km'i kaugusel ja on väga väike linnake.
http://translate.google.com/translate?u=http%3A//www.kostelecncl.cz/&hl=en&langpair=auto|en&tbb=1&ie=UTF-8

Eile hommikul ärkasin 6:40, et kindlalt bussile jõuda. Suured tänud aga Praha puudulikule info-süsteemile: ma ei teadnud, et see on normaalne, et osad rongid lähevad lõpp-depoosse ja osad pöörduvad tagasi enne lõpp-peatust. Käskluse peale väljusin rongist ja jooksin bussipeatuseid uurima. Tegin kindlaks, et olen ikka vales kohas ja leides lõpuks ühe inglise keelt kõneleva naisteraha, sain teadjaks. Kärmelt sisenesin uuesti metroosse ja jäin rongi ootama. 8:00:03 jõudsin lõpp-peatusesse. Mu buss pidi aga väljuma 8:00:00. Ma jooksin...arvuti kott oli aga liiga raske ja ma jäin maha! 1 minut......
Pool tunikest ootasin uut bussi, millega jõudsin kiirelt soovitud asukohta. Külmast ilmast ergutanuna kõndisin ruttu kindlusesse sooja, kus tunnid olid juba alanud: 2,5h'd ökonomeetriat, lõuna (tasuta!!!), 2,5h'd ökonoomikat ja 1,5h dekaani visiiti. Need kes olid varemgi Kostelecis käinud või siis seal esimese kahe päeva jooksul sisse elanud (magistrid olid/ on seal terve nädala E-R), käisid aeg-ajalt köögis klaase täitmas..........teised lihtsalt kibelesid õhtusse.
Vabastatuna koolist, seadsime suuna pizzeriasse. Teenindus oli alla arvestatava piiri, kuid toit oli see-eest väga hea ja vein mõnus soe.
Paar tunnikest nautisime mõnusat atmosfääri ning siis suundusime tagasi "magamistubadesse".
Lauale kogusime 2 pudelit veini ja ootasime avajat. Vahetult enne Eero saabumist, võtsime esimesi sõõme. Ega midagi erilist ei toimunudki eile õhtul. Jõime ja jutustasime ning nautisime seltskonda ja vaheldust.
Ööbimiseks saime tasuta voodi - nagu ikka tudengitele lubatud. Hommikul sõitsime ilusti tagasi Prahasse ja nautisime veel päikesepaistet ja ilusat maastikku.

Mõnus vaheldus :)

Piparkoogid ja päkapikud

Jõulu aeg ongi alanud!

Supermarketid kuulutasid küll uue šoppamis-hooaja varakult välja, mina aga ootasin jonnakalt detsembrini.

JÕULU AEG ON NÜÜD ALANUD

Jee piparkookidele, mis meid juba Sauel ootavad! Kas neid peidetakse endiselt Adidase karbis garderoobis???
Jee päkapikkudele, kes meil täna öösel käisid ja pontšikuid tõid - mulle roosa ja Eerole pruuni glasuuriga. Kusjuures väga maitsvad ja värsked olid - külm ei olnud liiga teinud!
Jee kuumale veinile! Tõsi, nautisime seda juba novembri lõpus. Kuid uus avastus minule on kuum valge vein! Seda keedetakse koos samade maitseainetega, millega valmistatakse piparkooke (kardemon, nelk, kaneel) ning mõni kord lisatakse puuvilju. Nestega tutvusime Budapestis!

Jaa, me reisisime veits!

Reedel 00:30 väljus Prahast öörong Budapesti. Hõivasime neljakesti (hispaanlastega) kupee ja üritasime ebamugavates tingimustes unest maksimumi võtta. Hommikul üheksa aeg astusime rongist maha ja läksime kahekaupa eri teid. Hispaanlased sõitsid metrooga hostelisse ja meie Eeroga kohtusime tema ERASMUSe aja sõbraga. Korterivõtmed näpus, seadsime meiegi sammud kotte ära viima. Mõeldud-tehtud ja turismindus algas. Alustuseks jõime muidugi kohvi - äratuseks rongi sõidust! Edasi jalutasime Pesti poolel ja hiliseks lõunaks jõudsime üle silla Buda'sse. Armas väike kohvik pakkus süüa, veini ja kohvi. Kõike, mida kaks väsinut soovida võiksid.

Peale kella nelja suundusime tagasi Sandori (Eero sõber) poole. Tee peal imetlesime hiiglaslikku basiilikat ja koha peal mekkisime meie toodud Tšehhi ning kohalikke märjukesi. Soe sees
(seal oli ju lumi!!! Vaesed hispaanlased :D - aga ega meil kah kogu aeg soe ei olnud), haarasime tee pealt (ikka kohalikku stiili) "friikad" näppu ja sõitsime metrooga kangelaste väljakule. Sandor tegi meile kohalikust ajaloost ja siis moodsast kultuurist lühikokkuvõtte. Viimane seisnes erinevate pubide külastamises. Kuid need kohad oli huvitavad: esimene oli hüljatud ülikooli hoone n-ö "vanaema mööbliga" :) ja teine, "Simplö", oli just seda..... Simplö tähendab tõesti simple! Tegemist oli taaskord hüljatud hoonega, kus võis imetleda telliskivisid seinas ja tunda külma tuuleiili selja taga. Kuid mõlemad kohad olid mõnusa ja vaba atmosfääriga. Samuti olid nad puhtad ja nende kleintuuriks olid sümpaatsed inimesed.

Järgmisel õhtul külastasime kah veel paari mõnusat kohta. Läbivaks stiiliks oli igal pool: mööbli varieeruvus. Baarid olid tehtud suvalistesse majadesse ja hoonetesse ning puudus piinlik stiilipuhtus.

Laupäeva päeval aga tutvusime Budapesti Buda poolega. Täpsemalt kindlusega ning seejärel Citadelli mäega. Eero kindluses!

Kindlus hõlmab suurt ala, muu hulgas lossi, presidendi paleed, politseijaoskonda ning elumaju. Tegemist on omaette linnakesega. Lõunasöögi ajal tutvusime ühe sealse restoraniga, kus söögi kõrvale mängiti klaverit - mõnus! Fishermans' bastion ilusa vaatega jõele!

Citadelli jalamile jõudes oli õues juba pime! Kuid meie, kes me pimedast Tšehhi metsastki elusalt välja tulime ei vannu nii kergelt alla! Mäel asus palju erinevaid jalgteid, mida pidi matkata. Mõnel üksikul leidus ka üks või kaks valgustust! Teekond oli pime ja jäine, kohati ka järsk. Olime pea-aegu tipus, kui meie tee lõikas ära värav sildiga: Under Construction (vms). Mis siis ikka! Tegime sealt samast pilte! Nautisime veel tuledes linna panoraami ja jalutasime alla tagasi.


Ühinenud Sandoriga, läksime parlamenti ja Pesti kalda veel nägemata iludusi uurima - enne pubi-reidi s.t..

Pühapäeval magasime jälle kaua ja siis külastasime parlamendi sisemust. Kas te teadsite, et......demokraatlikul Ungari Vabariigil on kroon! Ja mitte muuseumis nagu endistel kuningriikidel kombeks. Ungari rahvasaadikutel meeldib kroonist igapäevaselt mööda jalutada.....Kuid mis meil sellest :). Kiirelt külastasime veel rahvusteatrit ning Ludwigi muuseumi (moodne kunst), enne kui rongile läksime. Kultuuriasutuste vahel asus väike lõbustus.

Üldmulje: Budapest on ilus! Kuid mitte nii euroopalik kui Praha. Türgi mõjutused paistavad arhitektuurist välja ning suured kaljud loovad hoopiski vahemeremaadele omast hõngu. Kuid linn on ilus.
Samuti oli tore maitsta sealseid jooke ja kohalikku salaamilikku vorsti (pärit kusagilt Sandori kodukülast - kes täpselt tegi, ei ole teada :)).
Tagasiteel rongis kulus Euroopa ravikindlustuskaart ära võinoana!

Palun vabandust, et juba eile ei kirjtanud, kuid saabusime koju umbes poole viie aeg. Pärast paart une tundi läks Eero tööle ja mina hakkasin (absoluutselt mitte unarusse jäänud)kooli-asjadega tegelema. Kella kahe aeg oli esimene unine moment, mille peletasin toidu otsimisega. Pärast nelja hakkasin aga juba kooli minema, teise unise momendi peletuseks.

Täna on juba inimese tunne sees! Õhtul kusjuures peaks vist mingi pidu olema - Mireya rääkis. Ta plaanib täna oma lõputöö ära esitada ja tahab seejärel pidutseda :). Minu kindel plaan selleks nädalaks on minna Kosteleci - tegelikult ainult kolmapäevaks. Kostelec on "meie" ülikooli omand - väike lossilik ala kõrvalhoonete ja maadega. Homme sõidan sinna ja õhtul naudin õllet! Neljapäeval räägin lähemalt :).

Nautige glögi!

p.s. Bobek:

Eero täiendab:
Kes on õige noored ja ei tea bobi ja bobekit siis siin on seletav video:



Aga kuidas bob ja bobek meie posti sattusid? Sedasi, et sandori juhatusel käisime juudi linnaosas ühes lahedas baaris mille nimi oli bobek ja kus seinad olid neidsammuseid jäneseid täis joonistatud. Mulle täitsa meeldis budapesti baaride sisustus- tartu zavodi üliodavad toolid ning 99 krooniga loodud atmosfäär segatud mõne tallinna viisaka alternatiivse vaikse baari inimestega. Hinnad olid odavad, seina kattis kile ning rahvast murdu. Ei tea ühtegi täpselt sarnast meie vabariigis, seal aga võta näpust õige mitu. Muidugi võis Sandor neid lihtsalt armastada ning meid parimatesse kohtadesse juhatada.