Pole enne nähtud Maarjamaa metsades tammumas nii vägevaid naisi kui ERNA naisi! Sest "ERNA naine tugev on ja ei köhi ükski konn" (aka roheline konn - poiste eelmise aasta tiimi järgi) ja "ERNA naine meestest parem, jõuab finišisse varem" (oma meestest konkreetsemalt).
Kui ma veerand seitmse aeg putru keetsin ja jalgu kinni plaasterdasin oli eelmise õhtu veini veel tunda. Tegelikult oli seda tunda ka esimesed paar km'i rajal, aga ma vaikisin sellest - see polnud oluline! Oluline oli see, et me olime rajal! Tõsi esimesest kontrollpunktist (KP) tahtsime algul mööda minna, aga meile õnneks vihjati. Sealt samast tammusid hiljem mööda ka meile järgnenud võistkond, kellele me siis omakorda vihjasime. Start oli edukas. Meditsiini ülesandes saime 9 punkti 10st. Edasi kohtusime lehmadega, ehitasime loomapüünist ja põgenesime kodutütarde võistkonna eest. Kõik läks edukalt kuni hetkeni, mil valisime metsas eesliikujaid usaldades vale sihi. Õnneks avastasime mitte väga hilja, et peaksime suund muutma. Nii me siis seadsime ninad itta! Ületasime 7 kraavi, osade juures ehitasime ise sillad, ühe juures seisime puude vahel ja ootasime, et paduvihm lõppeks äike meie pea kohalt lahkuks (võrdlemisi õudne) ja viimase juures ... ei olnud seal midagi! See oli juba TEE! Kiirelt tegime paar fotot ja siis KP3'e veetakistuse juurde.
Pikalt ei puhanud me ei seal, ega kusagil mujal. Teipisime jalad uuesti kinni, panime kuivad sokid ja sammusime edasi. Rohkem me teelt ei eksinud! Läbisime usinalt kontrollpunkte, nautisime üha selginevat taevast ning hoidsime motivatsiooni kõrge, kuigi me ei olnud KP'des väga tugevad. Kuid me olimegi ju esimest korda ERNAl. Me läbisime 44 km'i 14 h'ga!!!! :) Lõpus me praktiliselt juba jooksime! Lahe!!!
Motivatsioon on endiselt laes ja tuju hea! Homme rulluisumaratonile! :) Sport on tervisele ju hea ;):).
Aga nüüd ... RANDA!
No comments:
Post a Comment