Hei-Ho-Ho...

Must ja valge juudi kiriku ees.

Seal, kuhu me näitame, on Praha esimene sild!(vist)

Juudi surnuaed

...käes on esimene kooli nädal ja seljataga esimesed päevad Eerota, kes tiirutab päikselises Brightonis karusellidel.

Ma räägin teile nüüd!!!:
Käisime jah välibasseinis. Ainult et, kui meie sinna jõudsime oli õhu temperatuur 14 kraadi ja õues pime. Ujula oli nõukogudeajast, ent puhas. Esimene mulje oli meil Eeroga mõlemal nutune. Ujulasisustus ja selle töötajad olid vist välja vahetamata ehitamise aastatest. Kuigi jah, WC oli korras ja kõik oli puhas ja töötas (Eero väitis, et meeste WC haises :D). Saime siis sisebasseini ääres kokku, Eero imestas, et mis trikoo see mul selline on (see sama, mis mul kaks aastat olnud on - head silmad Eero!!!) ja seadsime sammud ukse poole. Algusest vaatasime õue ja mõtlesime, et huvitav, kas vesi on soe basseinis. Kuna aga õues oli valgustatud mägede vahel väga ilus, avas tugevam meist kiirelt ukse (tugevama all ma mõtlen Eerot - ausalt!). Vesi ei olnud just vannivesi, ent õues ujumiseks ideaalne (27 kraadi).

45 minutit kestis meie õhtune treening ilusa vaatega ja värskes õhus. Õhtusöök muidugi järgnes komoenseerivalt kalorirohke pizza. Suurepärane kooslus tšehhikeelsetest lisanditest ja Eero kurk punetas pipardest. Aga ise-enesest oli mexicana pizza oma nime väärt ja maitsev.

Laupäeva hommik oli aga eelmise õhtu lõbude vastand. Kell kuus ajasime riided selga ja ennast jahedasse hommikusse. TomTomi juhiste järgi sõitsime lennujaama ja Starbucksi kohvid käes jätsime hüvasti. Eero jäi unise näoga suurde halli ja mina jooksin autosse, et mitte parkimise eest 50 EEK / 30 min maksta. Kui ma aga koju jõudsin oli juba kahtlemata selge, et tuleb ilus ilm. Panin selga spordiriided ja jooksin Mala Strana pisikese pargikese poole. Kui ma õue läksin oli meeldivalt jah, kuid sel ajal, kui ma jooksin tõusis päike järjest kõrgemale ja tagasi jõudes oli väga palav. Pesin ja sõin ja edasi läksime Juanri ja Mireyaga juudi linnaosa vaatama. Kesklinnas oli aga väga palju turiste ja seetõttu otsustasime pärast paari tundi minna hiina turgu otsima. Optimistlikult lootsime, kuid ei....tegemist oli ikka suhteliselt baltijaama sarnase kohaga. Teed olid puhtamad ja väga seal ei haisenud jne, aga kaup oli ikka täielik maitselage turu mõttetus. Ilusad asjad olid ainult võlts disainerite kotid, ent need olid jällegi häbitult kallid ja müüjad kõik rääkisid, et väga ainulaadne kaup ja ainult SINULE. :D Sama jama oli ka kogu see kant, kus me liikusime laupäeva pärastlõunal. Ausalt ilma Juanrita me ilmselt MIreyaga poleks julgenud seal kaugele minna. Metroo peatuste juures liikus väga ebapuhtaid isikuid.

Meie sugused optimistid ei lase aga ennast tagasilöökidest häirida ja seadsime siis lihtsalt sammud koju sööma. Kõhud täis keeras üks tütarlaps ennast siesta ajaks teki sisse ja teine läks PRaha suurimat keskust Chodov't avastama. Jah mina olen see, kes pole harjunud päeval magama. Kui ma tagasi koju jõudsin olid teised juba eest ühte mitte just kaugel asuvasse ühikasse läinud ja mina sõitsin neile järgi. Ühikas olin ma tükk aega seltskonnas ainuke mitte-hispaanlane. Samas olid aga kõik toredad ja ma ei kurda. Igaljuhul parem ja mõnusam, kui üksi lakke vaadata.

Umbes pool üks öösel jalutasime linna poole. Läbi pimeda pargi oli natuke õudne liikuda, kuid seal oli ka valgustus ja korra nägime politsei autot, seega usun, et polnud hullu selles kohas midagi. Baar, kuhu me aga läksime - Shadow - oli ..... mitte minule. Koht ise oli lahe keldribaar omapäraste punaste seinte, võlvide ja näokestega laes. Muusika oli aga borkenbeat (mis ei ole d&b). Meid sinna viinud sakslane nautis pidu ja kui meie pärast poiste õllet ära läksime, jäi tema veel sinna. Salsa klubi ukse ees läksime noormeestest lahku. Koju oli ca 5-10 min jalutada ja seda võimalust me külmas öös kasutasime. Juan läks aga poistega klubisse - hommikul kuulsime, et see ei olnud väga lahe, sest kõik peale nende oskasid liiga hästi tantsida. Juanri oli aga sunnitud klubi sulgemise tõttu täis klaasiga tänavale jalutama. Magama sain kusjuures ca 3.00 või 3.30 öösel. (Kuuest hommikul olin üleval! :))


Aaaaahhh... pühapäev, mõnus päev. Magasime kaheteistkümneni. Mina käisin puuvilju ostmas üle tee ja käisin ka jooksmas, sest ilm oli taaskord fantastiline. See kord jooksin Kampa saareksele ja siis piki jõe äärt tagasi koju. Mõnus! Pärastlõunal (no...me ärkasimegi ju pärastlõunal) jalutasime PRaha ühes kallimas keskuses Palladiumis. Kusjuures, see oli tõesti ilus! Trepi peal tüütas meid küll üks tüütu mehhiklane, kes väitis end olevat hispaanlane, sest on Hispaanias elanud. ÜLe-üldse veab meil, me oleme juba kohtunud ebameeldivate inimestega kolmest riigist. Õnneks aga on korterikaaslased ppdatust palju paremad :).

Täna oli mu esimene koolipäev loengutega. Kaks tükki oli neid :). Üks 12.15 - 13.30 ja teine 18.20-19.30 (umbes). Vahepeal jõudsin kodus käia ja süüa ja poest vajalikke tarbeid tuua. Päev oli sisukas ja õppejõu viimase peal!! Väga lahe britt, kes annab mulle nii juhtimise aluseid kui ka juhtimist.
Rääkides veel mu tunniplaanist:
esmaspäeva te juba teate - loeng lõunal ja loeng õhtul
teisipäev on karmim - 7.00-14.00 olen koolis järjest!!! Kuid seejärel koju!
kolmapäeval lähen 8.45'ks (mõistlik) ja olen esialgu kümneni. Igal teisel nädalal pean ma kahjuks ka veel pärastlõunal 15.45'ks kohale minema. Aga seda ainult5'l nädalal.
neljapäev on viimane kooli päev nädalas - 7.00 - 10.30 on mu viimane aine. Pärast seda algab nädalavahetus.
Väga nõme on jah, et kahel hommikul pean ebanormaalselt vara ärkama, kuid see-eest on mul pikk nädalavahetus, millega saab palju peale hakata.

Jube teadaanne: JUanri sai ülikoolilt kirja, et PRahas levib haigus....petitis?!?!?! Kui keegi teab, mis see on, öelge mulle ka. Igaljuhul ma olen tunni aja jooksul kolm korda käsi seebiga pesnud! Paranoiline? Võib olla, et natukene ;).

Aga aitab! Homme on varajane hommik ja mul on veel palju teha.

Head ööd soovib päikselisest Prahast Margot! (üksi, sest Eero läks ära ju - TÄNKS)

Ma unustasin...

... öelda et, kui kellelgi on viitsimist, pange kõrsikuid posti :D ja pelmeenid, mida kahjuks posti panna ei saa, teeks ühe meist tohutult õnnelikuks! Ühes restoranis ma nägin pelmeenide pilti menüüs, kuid poes pole leidnud.

Maarja: meil on JUBA viimane kommipakk käes!!!! :O Ma sõin just viimase kasekese ära ja märkasin kurba saatust :S...

Anti - JuanRi on su vastand: talle ei meeldi süüa teha, aga talle meeldib nõusid pesta :D - Fenomenaalne!

Teeme orkutisse kommuuni - mulle meeldivad reeded?!?

Eero kiusab ja mina lollitan Mireya kokteiliga. Kusjuures ma võin käsi südamel vanduda, et ma ei ole Prahas olles pidudel purjus olnud. Olen piirdund ühe või kahe joogiga!!!!!!! (Purjus olin ühel õhtul Art Hotellis, kui me kahepeale Šampuse ära jõime filmi vaadates :D)

Vasakult: Michael (inglise keele õpetaja - 21.a - Ameerikast), Juanri, Mireya, Margot ja Eero.
Esimeses "reas" vasakult Jenny (inglise keele õpetaja - vist 20. a??? - Ameerikast) ning veel üks ERASMUS'lane, Belgiast vist.

Vaade PartyBoat'lt - I-L-U-S

Mehed õlledega :D

Paremalt: mina ja Eero, Mireia ja Juan ning kaks verivärsket tuttavat


ERASMUSe tudengeid veeti kusjuures KarlovyVarysse kahe bussiga ning kaasas ei olnud kõik meist!!! See mass on ikka metsik :)

Üks mineraalvee allikatest, mida kokku on linnas 12, koos Becherovkaga 13. Kohalikud käisid kõik ringi pudelite või omapäraste tassikestega, milledest jõid kasulikku vett.

Linn asub oru külgedel ning keskelt voolab jõgi läbi. Vanalinna rajoon on aga 100% turismile suunatud - rohkem leiab restorane ja hotelle kui tavalisi majakesi. Siiski on aga kõik väga kaunis.

Mireiaga ootasime suure pudeli juures oma ekskursiooni. Jätke see silt meelde - kui me muid huvitavad märjukesi ei leia, leiate võib olla, et ennast jõulude ajal ürte maitsmas.




Mulle meeldivadki reeded, sest eelmisel reedel me leidsime kodu ning täna on mul üle pika aja jälle aega, et blogida ja rahulikult päeva nautida.

Nädal on olnud kiire!
Esmaspäeval ma käisin koolis ennast registreerimas ning tegelesin paberimajandusega, et saada endale õpilase transpordi kaart ja log-in ERASMUSe networki ning veel hunnik vähem või rohkem olulisi pabereid. Lõpuks oli kell nii palju, et panka enam ei jõudnudki ja tuli leppida veel poeskäiguga. Kusjuures me käisime MIreiaga kahekesti Eero autoga ja tänu tomtom'i totrustele sõitsime koju terve tunni. Probleem: tomtom ei teadndu, et see autotunnel, mis meie maja alt läbi läheb ei olegi kodu. :D Lõpuks jõudsime siiski koju ka :D.

Teisipäeval said ERASMUSe tudengid campus's kokku ja sõid ning orienteerusid. Kuigi söök on koolis odav (ca euro), pole ta kahjuks just kiita. Vb olen muidugi mina pirtsakas :). Kuna ilm oli ilus, nautisime siiski õues teine-teise seltskonda ning rahvuslikke etteasteid (Üks eesti tüdruk - mitte mina - tegi mingi mängu ja hispaanlased tantsisid flamencot. Belgialased korraldasid õlle joomise võistluse ning auhinnaks pakkusid šokolaadi). Panka me üritasime kusjuures jõuda Eeroga - aga ei tulnud välja tänu ummikutele.

Kolmapäeval oli külm ja vihmane. ERASMUSe tudengid kogunesid kooli lähedal bussipeatuses ja läksid linna vaatama. Kahjuks / õnneks olin ma juba neid vaatamisväärsusi näinud ja peletatuna vihmast olin see kord targem ja läksin juba ennelõunal panka!!! Kusjuures - saingi tasuta konto :) (tudengile omaselt). Pärastlõunal asjatasin veel koolis dokumentidega ja edasi oligi kell juba palju.
Kiirelt-kiirelt läksin koju Eerole süüa tegema ning kui ta töölt tuli oli meil jäänud alla kahe tunni vaba aega! Sõime, lõime ennast üles ning läksime jõe poole. Seal ootas meid PartyBoat, mis pressiti inimesi täis. Mõnusa muusika ja jookide saatel tegime jõe peal kaks ringi ja lõbutsesime värskete tuttavatega! Oli väga lahe!!!


Neljapäev oli kõige pikem päev. Kell seitse oli äratus (koju saime ju aga alles öösel) - minul ja Mireial, poisid magasid edasi. Kella kaheksast lahkusime kodunt ning enne üheksat jõudsime kooli juurde, kus kobisime bussi! Kahe bussiga sõidutati meid KarlovyVary'sse, mis tõlkes peaks tähendama Karli vanni. Oli sombune ja jahe hommik ning inimesed nautisid bussis und. Kohael jõudes veel sadas, kuid peagi ilm selgines. Jalutasime kaunis linnas ning maitsesime tänavatel soojaveeallikate tervislikke maitseid.....NOT GOOD! Soolane ja soe vedelik mööda söögitoru alla voolamas ei ole just mõnus!

Varsti anti meile kaardid ja teatati, et aega on kolm ja pool tundi enne uut kohtumist!!! Umbes 45. minutiga olid meil kõik vaatamisväärsused läbi jalutatud. Kuigi linn oli ilus ja mõnusalt mägine, peletas vihm ja külm tuul meid kohvi ja kuuma šokolaadi jooma. Järgneva tunnikese veetsimegi kohvikus laiseldes. Enne uut ekskursiooni osa haarasime poest ciabattad ning veetsime viimased 30 min soojas internetikohvikus. Kiirelt jooksime siis Becherovka tehasesse - tšehhide kuulus ürdiliköör. Meid ootas kiire ülevaade ajaloost, pisike jalutuskäik külmas keldris vaatide vahel ning film väikese napsuga. Maitsesime kolme likööri: 1) Becherovka klassikaline 2)KV40 - mõrudam ja alkohoolsem lahendus 3)....mingi kollane, mille nime ma ei mäleta, mis oli meega ning valge veiniga. Maitstke ise! Kusjuures need peaksid kokteilidesse väga hästi sobima ja pidid tõesti tervislikud olema!

Väsinutena ronisime viie aeg uuesti bussidesse ja sõitsime Praha poole. Koju jõudsime peale seitset õhtul - külmunud ning väsinud. Uni tuli mul eile väga hästi!

Täna - REEDEL - oli aga esimene rahulik päev, mil ma ei pidanud ülearu asjatama ega ringi jooksma. Hommikul oli ametlik esimene koolipäev. Meile tutvustati ERASMUSe tudengitele olulisi inimesi ja jagati palju infot. Õnneks sain koolist juba pärast 1,5 h'd tulema. Kiire puuviljapoe külastus, kus tutvusin paari kohalikuga, kes mu persooni vastu huvi tundsid, mitte nii kiire aga see-eest põhjalik kodu koristus ja oligi aeg Eerol lõunale tulla. Tegelikult siiski hilisele lõunale, sest kell oli juba kaks läbi :D. Kõhud täis läks Eero veel tööle ja mina tulin siia - teie juurde!

Oehh...olen möödunud nädalast väsinud. Uuest hakkavad tunnid ning vb veidi rutiinsem elu. ....vaevalt :D.

Eero läheb homme hommikul Inglismaale töö asjus :(, kuid JuanRi ja Mireia lubasid mind enda hoole alla võtta. Arvatavasti tuleb aga uus nädal sama kiire ja huvitav kui eelmine. Kolmapäeval tuleb ka Eero vanaema mulle Prahasse külla, kelle ma neljapäeval lennukile viin. Reedel saabub aga juba Eero.

Täna on meil veel plaanis minna ujuma. Kuna on ilus ja soe ilm, üritame minna ühte ujulasse, millel on ka välibassein. Ehk pääseme veel päikesekiirte kätte sulistama.

Nädalavahetusel toimub PRahas ka veinifestival, eks näis, kas külastan. Samuti on meil plaanis Mireiaga hiina turule minna....hiljem raporteerin.

Seniks aga palju jõudu ja jaksu teile Eestimaale.

Meie KODU

Üritame ikka külmkapis alati hoida toitvaid aineid!


See on meie neti-nurk. Wifi levib ainult akna all.


Sügavkülma kogume ka varusid! Piimtooted kusjuures on väga head!


Gootika meistriteos!


Päikesevärav






Me ei tea, mis see must on, kuid võib olla, et inimeste kujud?!


Meie ilus elutuba!


Lahkumiskingituste laud - aitäh :)






Tere kallid sõbrad – pole ammu kirjutanud Teile. Ausalt, me ei ole laisaks muutunud, internetiga on lihtsalt probleeme :). Hetkel istun siin akna peal ja sihin oma arvutit tasuta wifi antenni poole – lõbus te küsite? EI :). No natuke on jah, aga kui talv tuleb, siis hakkab külm ja siis pole enam kaugeltki lõbus. Loodetavasti Eero saab wifi võimendi ehitamisega hakkama.

Räägime nüüd siis kodust. Piltidelt näete te hiljem päris palju (õhtul laen üles!) – jah, kodu on ilus. Kaks avarat magamistuba ja suur avatud köögiga elutuba. Kant on samuti kaunis. Elame mäe jalamil rajoonis, kus enamus maju on ilusad „vana-aegsed“ (niivõrd - kuivõrd) keskmisest kõrgemate lagedega. Läheduses on palju parke ja otse minu akna alt saab osta juba varahommikutel värsket puuvilja.

Lähim kaubanduskeskus on 10 min jalutuskäigu kaugusel – praktiliselt siin samas.

Homsest hakkab orientation week eksukrsioonide ja pidudega ning Eerol hakkas juba tänasest töö. (kodunt ca 500 m kontorisse). Mina lähen kah kohe kooli asjatama ja loodetavasti prast jõuan ka üle pika aja joosta / muud sporti harrastada.

Nädalavahetuse veetsime linna vaadates ning koju vajalikke tarbeid ostes. Eile õhtul olime jälle väga väsinud. Laupäeval kusjuures oli meil siin esimene pidu. Õllet oleme ennegi joonud, aga see oli lähedal asuvas korteris uute tuttavatega. Kohtusime prantslase, ameeriklaste ning tšehhidega. Ise pakkusime seltskonda kirevust juurde eesti ja hispaania verega. Väga mõnus oli. Teised läksid küll edasi klubisse, aga meie neli tulime minutilise jalutuskäiguga koju magama (ca peale kahte öösel). Kusjuures lahe oli see, et õllet saime peo ajal nende läheduses asuvast baarist. Eero ja Juan läksid baari ja ütlesid:“bottle“. Enne kui nad täpsustada jõudsid oma soovi, haaras barman kaheliitrise coca-cola pudeli ja täitis kraanist õllega  - lihtne. Teate, ka meie elame baari kohal! Õnneks on vahel veel üks korter, seega meie pole lärmi pärast kannatanud.

Korterikaaslased on kah endiselt toredad :). Noormehel oli pühapäeval sünnipäev – 26. Kuid midagi suurt me ei teinud, kallistasime ja kinkisime kommi ja õllet.

Aga ma usun, et pildid räägivad teile linnast ja korterist rohkem kui minu sõnad. Kui ei....tulge külla!!! (igaljuhul – nüüd ma lähen kooli ja õhtul laen teile pilte üles, mida vaadata!)

Uute postitusteni!


p.s. Triin nägi meid läbi - jäätis ja vein on olemas kapis.

Pilte prahast!!!

Jahuu! Lõpuks praha. tomtom näitab brno-praha 2 tundi. Aga remont teeb kiirteel ummikud kilomeetrite pikuseks. Lubatud kiirus 130 on aga mõnna :)
MMMmargot

Esimesel õhtul juhuslikult jõudsime mäe otsa. Ooii kui ilus vaade!!! Selja taha jäi restoran, kus pakuti head veini. Toit polnud oma hinda väärt, vaade aga küll.

Esimene õhtu "Art" hotellis (Nime sai brošüüri järgi sellest, et eksponeerib tubades ja koridoris Tsehhi moodsat maali ja fotokunsti)

Vanalinna juudi kvartalis leidus lisaks ülikallitele käekotipoodidele ka restorane

Vanalinna keskväljak

Raekoda, mille kõrval on kellatorn, mis igal täistunnil surmaga hirmutab. Mina surma ei karda, aga ilm oli küll külm.


Starbucks päästab sügavkülmast! Superkohvi ja tasuta internet...

Margot tegi pilte, luuras ja puuris ringi. Pandigi vangi rahunema.

Vangis oli teisi ka...

Eesti saatkond asub nii ilusas vaikses rajoonis jõe ääres sinise rebase majas.

Selles kõrgemas majas oli restoran kuhu juhtusime esimesel ööl.

no comments

Lõpuks internetis

Tere-tere jälle,

palume vabandust, kui oleme teid pikalt teadmatusega piinanud. Kahjuks aga ei saanud me Prahas wifi otsimisega eriti hästi hakkama ning need korrad, kui netti saime, kulus aeg tegevustele nagu korteri otsimine.

Eelmine kord jäi jutt pooleli Brnos, väites, et lähme Villa Schweigererisse ööbima.
Saabusimegi pärast kolmetunnist autosõitu teetöödega rikastatud magistralil Prahasse. Kenasti leidsime ka oma villakese (Tom-Tom on hea - ostke kõik endale navigaatorid!!!! Ausalt temata me eksis hulluks ennast siin), kuid just nagu ka Poolas, vajus administraator näost ära ja kukkus seletama, et nad said meie broneeringu alles hommikul booking.com'st kätte ja tube enam pole......

Erinevalt aga hostelitest, ei saa nelja tärni hotellid endale selliseid apsakaid siiski lubada! Meie broneering oli tõstetud teise hotelli - Art Hotel Prague (4 tärni samuti, 500m kesklinnale lähemal). Üldiselt mulle rahast rääkida ei meeldi, kuid saime kokku 3 ööd makstes ainult ca neljandiku tegelikust hinnast :):):):):):):). Me hüppame oma suurel pehmel voodil!!! Ausalt - tegime video kah vanemate kiusamiseks, ning vitsutame hommikul continental breakfasti nii, et seda nägu!

Nüüd aga asjaliku osa juurde kah:
Teisipäeval jõudsime Prahasse alles õhtul ning saime kokku oma hispaanlastest elukaaslastega, kes muide paistavad väga meeldivad ja lahedad inimesed. Panime siis paika oma soovid, lootused, ootused ja piirid ning korteriotsingud võisid alata.

Eile, kolmapäeval, otsisime välja mitu korterit, milledest kahte käisime täna vaatamas. Kuna viimane pakkumine oli niivõrd ilus ja hea, otsustasimegi, et homme hommikul seame sammud agentuuri poole lepingut vormistama.

Kuna lepingut meil veel ei ole, ei taha siin hüpata ja hõisata midagi, kuid vähemalt on suur lootus ja lubadus, et saame selle kauni korteri ca 500 m Eero töökohast.

Linnast endast - Praha on ilus. Praha on hingematvalt ilus!!! Esimesel õhtul jõime Eeroga kõrgel mäe tipus veini ja sõime juustu (Eero tellis endale roa, mida ta teadis, et ei taha :). Mina see-eest armastan hallitusjuuste, ega nurisenud). Vaade tuledes Prahale ja sildadele oli vapustav! Eile külastasime ka vanalinna ning Karli silda - ilus-ilus-ilus. Vanalinnas on palju suuri laiu uhkeid vaatamisväärsusi, kuid samas on vaikseid kitsaid tänavakesi ja nurgataguseid parke, kus raamatut lugeda. Tornide linnas on jällegi hoopis kolmas atmosfäär ja avastamata on veel enamus sellest kaunist linnast. Lisaks on linn puhas!

Kohalik toit on nõrk külg muidugi siin kultuuris, kuid pole hullu. Varsti saame oma köögi ja siis hellitame ise oma maitsemeeli.

Ahjaa - nohu. Nohu on põhimõtteliselt võidetud. Ma siiski kannan taskurätikut kaasas ja tugevate temperatuurimuutuste puhul ka kasutan seda, kuid muidi on täitsa inimese tunne. Eero on kah terve. Põsed on punased nagu ühel eesti poisil olema peavad ning tuju on kohati tal nii laes, et pean teda lausa ohjeldama. :D - NOT.

Aga hetkel ma nüüd lõpetan, sest ma olen väsinud! :) Närvid siiski natuke krussis kolmepäevasest muretsemisest ja ega miski veel kindel pole. Kui me aga ennast sisse seadnud oleme, laeme kindlasti ka pilte veel üles! Edasi võib juhtuda kah, et nädalavahetusel me eriti netti ei saa, sest korterisse peame neti jaoks eraldi lepingu tegema. Kuid uuest nädalast hakkab minul orientation week koolis, seega saan natuke ikka kirjutada.

Muide orientation week'l on plaanis külastata Prahat ennast, Karlovy Varyt, kahte õlle pruulimiskoda ning hea ilma korral toimub paadil pidu! Kui ilm veab alt, on pidu kusagil toas :). Hea on see, et kui kohti jagub, saame Mireiaga oma kallid Eero ja Juani kah kaasa võtta.

Hetkel aga head ööd ja ärge muretsege!

p.s. Kui keegi jõuluvana näeb, öelge talle, et Eerol on hädasti uut telefoni vaja. See praegune on ikka väga väsinud ilmega.

Mulle meeldib kirjutada e meie Brnos

Mmmmmmmm...magasime lõunani. Hommikusöögiks jõime lattesid ning vahetult järgnes lõunasöök.

Meile järgi jõudnud ilma ("sügav külm" ja vihmane) trotsides, läksime Kadri ja Martini (pojake) saatel trammiga Brno vanalinna. Külastasime nelja kirikut - kaks avatud, üks pea-aegu avatud (uksest sai sisse piiluda) ja üks suletud. Linn on suuruselt Tsehhi teine, ca 400 000. elanikuga ning keskelt ilus. Vähemalt see osa vanalinna, mis me nägime oli ikka korras ja kena! Küll oli ka paar uut "koletist" vanade majade hulgas, kuid need ei olnud väga silmatorkavad.

Pärast õhtusööki kolisimegi arvutite taha. Broneerisime endale hotelli kaheks ööks Prahas, et saaksime rahulikult korteri otsimisega tegeleda. Hotell on tegelikult villa - Villa Schwaiger, maaliline koht võrdlemisi kesklinna lähedal. Väike hellitus kulub ju pärast kaht päeva autos ära.

Ahjaa - vanaemadele tervisest:

Nohu annab järgi, kuid kahjuks oleme vist mõlemad veits külmetanud autost sisse-välja hüppamise tõttu. Haigust otseselt ei paista kuid meelerahuks tarvitasime teed ja goldrexi meega. Eks me anname edasi teada, kuidas kulgeb. Ilmselt pole hullu ja olukord paraneb kui oleme ennast lõpuks sisse seadnud ja maha rahunenud.

Kohtumiseni homme (sest villas on wifi üle maja ilma lisatasuta)

II peatükk e jah mu sissekannetelt hakkavad puuduma ühtse stiiliga pealkirjad

Ärkasime Lomzas. Sõime hotellis koos eestlastest koosneva turismigrupiga vaatega orule saalis. Lahkusime kohaliku aja järgi u 8.00 am. Kuna ees oli pikk tee läbi Poola, otsustasime tiheda liiklusega kohti, nt suurlinnad, vältida ja sõita mööda kiirteid.

Läbisime palju kilomeetreid teetöid, tobedaid valgusfoore kiirteel ning kiiruskaameraga rikuastatud alasid. Sõita sai enamasti siiski hea hooga, tee äärest sai osta puuvilja ja maksustatud teel sai tasu maksta kaks korda. Jah, alguses vaatad, et 6.50 zlt (ca 33 kr) pole ju palju, et rutem edasi saada. Nali seisneb aga selles, et enne mahasõitu pead maksuputka uuesti läbima ja tasuma sama summa.

Tagasi tulles vältisime seda teed, sest see oleks säästnud ainult max paarkümmend minutit.

Maksustatud tee muidu oli väga hea. 130 km oli ametlikult lubatud ja no kujutate isegi ette, mis suurusjärkudes reaalselt sõideti. Ka mina sain rooli! Lahe oli :). Kahjuks aga oli sealgi palju teetöid.

Põhjus meie teedevalikule oli aga see, et tahtsime ruttu jõuda Krakowi külje alla Wieliczka soolakaevandusse. Viimast soovitasid meile mitmed vanemad ja targemad sugulased mõlema reisikaaslase liini pidi. AITÄH!!! Aega võttis, kuid elamusi pakkus. Tõesti väga ilus ja võimas koht. Läbi kaunite saalide ja sügavate käikude saatis meid tugeva aktsendiga giid, kes kõlas kohati nagu teatud transilvaanlane. Jalutuskäik aga oli muljetavaldav ning hilisem 135 meetrine tõus kahekordse liftiga tagasi maapinnale oli minu jaoks kohutav kuid ühtlasi ka põnev.

Edasi usaldasime eelmisel õhtul hädast välja aidanud Tom-Tomi ja asusime pizzeriate otsingule. Pärast kahekordset pettumust Krakowis lõime käega ja leppisime teelt leitud bensukast saaduga õhtusöögiks. Umbes üheteistaeg õhtul, kui mina olin suts maganud ja Eero oli korduvalt pizzeriatest mööda kihutanud, sai ta õigel hetkel pidama. Noosiks: suur lõhnav ja toitev pizza. Pizza oli hea!!! Ooojaa....

Edasi sõitsime peatusteta üle Tsehhi piiri. Ostsime endale kuuajase kiirteekaardi ning Eero andis hagu. Mina panin silma kinni, et mitte närvi minna ja lasta juhil oma tööd teha. Möödus vb tunnike ja ma ärkasin Brnos ja nägin juba Eero täditütart Kadrit. Kusjuures kuigi pizzeriatega läks veits nihu, siis üldiselt on Tom-Tomst ikka VÄGA PALJU abi.

Kiirelt tuppa ja tuttu!

Numero Uno aka Day 1

Ma kukkusin trepist alla!

Minu küljes rippus mõlemal õlal mitu kotti ja mu kätel olid kaks karpi. Oli trepi viimane aste teise ja kolmanda (???) korruse vahel. Nähtavus oli nullilähedane ning libedus kinga tallal pidurtamatu. Ma libisesin. Mul ei olnud kusagile toetada. Vajutasin ühe õla vastu seina ja libisesin. Aeglaselt kuid sihikindlalt lähenesin ma põrandale, mis on kivist. Ma ei kiljund ega karjund, sest teadsin, et pääsu eelseisvast pole. Ma libisesin.

No tegelikult ei olnud see nii dramaatiline. Kukkusin jah, natuke sain haiget ja rohkem sain ehmatava äratuse laupäeva hommikusse. Kastid kusjuures jäid terveks ja nende sisu ei lennanud koridori laiali ja minu põlvi kaunistavad sinised plekid on võrdlemisi pisikesed.

Kotid mahtusid pagasnikusse! (Hommikul üheksa aeg juba teine üllatus - seekord meeldiv) Kui päris aus olla panime jah kohvri raami peale, kuid me oleks saanud veelgi rohkem asju kaasa võtta. Ei ole Eero auto midagi nii väike (vt http://www.rhyskeepence.com/mx5/black_mx5_2_800.jpg).

Tellisime siis veel paar lehvitust tee peale ja hakkasime sõitma - 13. sept 2008, natuke peale üheksat hommikul. Esimene peatus oli meil auto tankimiseks Nestes ning teine kehakinnituseks Laagri Statoilis. Enne Iklat peatasime kah kusagil tanklas, sest mu põis pitsitas (loomulikult) ning järgmine stop oli juba Lätis.

Riiast me sõitsime läbi suunaga Jurmalale. Lõunatasimegi kuurortlinnas, kus vaatasime üle ka kohaliku liivaranna. Ilm kusjuures (thanks a lot) saatis meid Eestist alates :(.

Edasi viis meie tee Bauskasse, kus me peatust teha ei viitsinud. Kinnitan aga, et kindlus oli ja veel heas korras. Üldse oli tegemist kena linnaga, kus oli taastatud keskaegne arhitektuur. Üle piiri Leedus sõitsime ümber Kaunase ning kiirelt-kiirelt bensukaid läbides Poolasse. Kusjuures Leedu on igav. Läti ja Poola olid kenad, kuid Leedus olid ümber-ringi ainult igavad põllud tasasel maal.

Õues oli juba pime, kuid kell polnud veel meeletult palju ja siht - hostel Augustowis, oli kindlalt silme ees. Osav mees roolis, saabusime peagi broneeritud hosteli parklasse. Ja sealt maalt ma solvusin selle kauni linna peale, mida internetis kiideti. Hostel oli täis ja meile tuba ei olnud - nii palju siis broneerimisest. Ok, kindlal meelel sõitsime läbi veel hotelle ja hosteleid, enne kui taipasime, et selles linnas meile sobiva hinnaga tuba õhtul enam ei leia. Paar kõne navigaator Tom-Tomi antud telefoninumbritele ja 100 km edasi asuvas Lomzas oli hotellis tuba reserveeritud (kusjuures odavamalt, kui alguses välja vaadatud ööbimiskohas!).

Enne poolt ühtteist kohaliku aja järgi jõudsime kohale, tegime check-ini ning leidsime üllatavalt meeldiva toa suures hotellis. Õnneks läks :)

Head ööd!


p.s. Piiridest saigi lihtsalt üle sõita, ilma peatusteta.