Ma kukkusin trepist alla!
Minu küljes rippus mõlemal õlal mitu kotti ja mu kätel olid kaks karpi. Oli trepi viimane aste teise ja kolmanda (???) korruse vahel. Nähtavus oli nullilähedane ning libedus kinga tallal pidurtamatu. Ma libisesin. Mul ei olnud kusagile toetada. Vajutasin ühe õla vastu seina ja libisesin. Aeglaselt kuid sihikindlalt lähenesin ma põrandale, mis on kivist. Ma ei kiljund ega karjund, sest teadsin, et pääsu eelseisvast pole. Ma libisesin.
No tegelikult ei olnud see nii dramaatiline. Kukkusin jah, natuke sain haiget ja rohkem sain ehmatava äratuse laupäeva hommikusse. Kastid kusjuures jäid terveks ja nende sisu ei lennanud koridori laiali ja minu põlvi kaunistavad sinised plekid on võrdlemisi pisikesed.
Kotid mahtusid pagasnikusse! (Hommikul üheksa aeg juba teine üllatus - seekord meeldiv) Kui päris aus olla panime jah kohvri raami peale, kuid me oleks saanud veelgi rohkem asju kaasa võtta. Ei ole Eero auto midagi nii väike (vt http://www.rhyskeepence.com/mx5/black_mx5_2_800.jpg).
Tellisime siis veel paar lehvitust tee peale ja hakkasime sõitma - 13. sept 2008, natuke peale üheksat hommikul. Esimene peatus oli meil auto tankimiseks Nestes ning teine kehakinnituseks Laagri Statoilis. Enne Iklat peatasime kah kusagil tanklas, sest mu põis pitsitas (loomulikult) ning järgmine stop oli juba Lätis.
Riiast me sõitsime läbi suunaga Jurmalale. Lõunatasimegi kuurortlinnas, kus vaatasime üle ka kohaliku liivaranna. Ilm kusjuures (thanks a lot) saatis meid Eestist alates :(.
Edasi viis meie tee Bauskasse, kus me peatust teha ei viitsinud. Kinnitan aga, et kindlus oli ja veel heas korras. Üldse oli tegemist kena linnaga, kus oli taastatud keskaegne arhitektuur. Üle piiri Leedus sõitsime ümber Kaunase ning kiirelt-kiirelt bensukaid läbides Poolasse. Kusjuures Leedu on igav. Läti ja Poola olid kenad, kuid Leedus olid ümber-ringi ainult igavad põllud tasasel maal.
Õues oli juba pime, kuid kell polnud veel meeletult palju ja siht - hostel Augustowis, oli kindlalt silme ees. Osav mees roolis, saabusime peagi broneeritud hosteli parklasse. Ja sealt maalt ma solvusin selle kauni linna peale, mida internetis kiideti. Hostel oli täis ja meile tuba ei olnud - nii palju siis broneerimisest. Ok, kindlal meelel sõitsime läbi veel hotelle ja hosteleid, enne kui taipasime, et selles linnas meile sobiva hinnaga tuba õhtul enam ei leia. Paar kõne navigaator Tom-Tomi antud telefoninumbritele ja 100 km edasi asuvas Lomzas oli hotellis tuba reserveeritud (kusjuures odavamalt, kui alguses välja vaadatud ööbimiskohas!).
Enne poolt ühtteist kohaliku aja järgi jõudsime kohale, tegime check-ini ning leidsime üllatavalt meeldiva toa suures hotellis. Õnneks läks :)
Head ööd!
p.s. Piiridest saigi lihtsalt üle sõita, ilma peatusteta.
No comments:
Post a Comment