Monday, September 15, 2008

II peatükk e jah mu sissekannetelt hakkavad puuduma ühtse stiiliga pealkirjad






Ärkasime Lomzas. Sõime hotellis koos eestlastest koosneva turismigrupiga vaatega orule saalis. Lahkusime kohaliku aja järgi u 8.00 am. Kuna ees oli pikk tee läbi Poola, otsustasime tiheda liiklusega kohti, nt suurlinnad, vältida ja sõita mööda kiirteid.

Läbisime palju kilomeetreid teetöid, tobedaid valgusfoore kiirteel ning kiiruskaameraga rikuastatud alasid. Sõita sai enamasti siiski hea hooga, tee äärest sai osta puuvilja ja maksustatud teel sai tasu maksta kaks korda. Jah, alguses vaatad, et 6.50 zlt (ca 33 kr) pole ju palju, et rutem edasi saada. Nali seisneb aga selles, et enne mahasõitu pead maksuputka uuesti läbima ja tasuma sama summa.

Tagasi tulles vältisime seda teed, sest see oleks säästnud ainult max paarkümmend minutit.

Maksustatud tee muidu oli väga hea. 130 km oli ametlikult lubatud ja no kujutate isegi ette, mis suurusjärkudes reaalselt sõideti. Ka mina sain rooli! Lahe oli :). Kahjuks aga oli sealgi palju teetöid.

Põhjus meie teedevalikule oli aga see, et tahtsime ruttu jõuda Krakowi külje alla Wieliczka soolakaevandusse. Viimast soovitasid meile mitmed vanemad ja targemad sugulased mõlema reisikaaslase liini pidi. AITÄH!!! Aega võttis, kuid elamusi pakkus. Tõesti väga ilus ja võimas koht. Läbi kaunite saalide ja sügavate käikude saatis meid tugeva aktsendiga giid, kes kõlas kohati nagu teatud transilvaanlane. Jalutuskäik aga oli muljetavaldav ning hilisem 135 meetrine tõus kahekordse liftiga tagasi maapinnale oli minu jaoks kohutav kuid ühtlasi ka põnev.

Edasi usaldasime eelmisel õhtul hädast välja aidanud Tom-Tomi ja asusime pizzeriate otsingule. Pärast kahekordset pettumust Krakowis lõime käega ja leppisime teelt leitud bensukast saaduga õhtusöögiks. Umbes üheteistaeg õhtul, kui mina olin suts maganud ja Eero oli korduvalt pizzeriatest mööda kihutanud, sai ta õigel hetkel pidama. Noosiks: suur lõhnav ja toitev pizza. Pizza oli hea!!! Ooojaa....

Edasi sõitsime peatusteta üle Tsehhi piiri. Ostsime endale kuuajase kiirteekaardi ning Eero andis hagu. Mina panin silma kinni, et mitte närvi minna ja lasta juhil oma tööd teha. Möödus vb tunnike ja ma ärkasin Brnos ja nägin juba Eero täditütart Kadrit. Kusjuures kuigi pizzeriatega läks veits nihu, siis üldiselt on Tom-Tomst ikka VÄGA PALJU abi.

Kiirelt tuppa ja tuttu!

1 comment:

Anonymous said...

Hehee, väga lahedad trammid seal, PESA trammid :)
Soojad tervitused külmast Eestist saadame ka teile!

Marge & Pesa

P.S. Eesti juhib hetkel Läti vastu korvpallis...pöidlad pihku!!!