.. tuleb minna. Juulis sain kutse teavitusosakonnast kordusõppusele Pärnus 16-17 oktoober. Kuna kutsed reservõppesse peavad vähemalt kuus kuud enne algust kohale jõudma, siis mingit seaduslikku kohustust mul sellest üritusest osa võtta ei olnud. Samas oli selgelt kirjas, et kui keeldun võin minna enda algse väekoondise ridadesse, mis minu puhul tähendaks mereväe maaväge. Samas ka, et kui teavitusosakonnas igav hakkab on alati võimalus minna originaalüksusesse.
Otsustasin igal juhul minna ja ostsin Praha-Tallinn-Praha (click4sky.com) piletid, edasi-tagasi 1998 krooni. Eestis olin kolmapäeva hommikust pühapäeva hommikuni, millest neljapäev reede siis kaitseväes.
Neljapäeva hommikul kell 10 saime Pärnus kaasvõitlejatega kokku. Meid oli 10 meest. Pärnu pataljon, kus enam ajateenijaid ei õpetata oli inimestest täiesti tühi, kuid veoautosid täis. Esimese asjana anti kätte laiguline vorm ning vihma kiled. See kõik käis üllatavalt kähku ja teksaste asendamine vormiga tõi meelde palju palju mälestusi. Esimene leitnandi antud käsk oli mahutada endasse sõjaväe lõunasöök - kauss suppi, praad ja magustoit. Kõht pungil algasid loengud...
Sain teada, et otseteavitusüksus on äsja loodud esimene mitte-tappev üksus kaitseväes. Eesmärk sõja korral lokaalset teavitustööd teha nii tsiviilisikutele kui ka enda/vastase üksustele. Baastasemel ruuporite või auto kõlaritega jagada infot (või valitsuse propagandat). Järgmine tase meie töös oleks trükimasinaga lendlehti vms kirjalikku suurtes kogustes kohapeal teha. Sellest järgmine tase juba kohaliku raadiojaamaga info levitamine, edasi ideaalis televisiooni buss ning muud vahendid nagu internet jne. Meie õppus jäi algtaseme juurde, ehk kõlarid+trükk.
Seejärel räägiti mis on otseteavitusüksus Nato mõistes, mis meie kaitseväe arusaamas. Vaatasime ka mainitud suurte kõlaritega auto üle, seejärel proovisime printimist teises spetsvarustusega autos. Peale õhtusööki käisime selveris, ostsime krõpsu ja cokakolat (vägisi meenus põhikooli klassiõhtu) ning kella kaheksast alates vaatasime ja analüüsisime youtubist propaganda filme alates esimesest maailmasõjast kuni gruusia konfliktini. Iseenesest päris huvitav ning härra leitnant teadis nii mõndagi huvitavat juurde rääkida. Magama sai alles südaööl.
Reedel ärkasime kell 7:00. Peale hommikusööki läksime unistena tänase praktilise ülesande tutvustusse. Pidime Pärnu kesklinnas kaardistama ära olulisemad kohad rahvakogunemisteks ning leidma ausambad, riigiasutused, poliitpürood jne. Paari tunniga ülesanne valmis käisime veel sõõrikukohvikus ning tagasi pataljoni.
Reedel kella neljast vahetasin laigulise vormi teksaste vastu ja astusin väravast välja. Reservõppe läbi. Valitsevad vastakad tunded, ühest küljest tore, et ei pea reservkogunemisel kaks nädalat metsas istuma ning relvaga segaseks jooksma. Mis lühikest aega on pagana lahe. Samas on teavitusüksus siiski palju kõrgemal kui tavaline seersandi amet (kes sõjaväega kursis siis olin vanemveebli ametikohal reservõppe ajal) ning nendes spetsvarustusega autodes oli soe, elekter ja internet ning tõenäoliselt saaksime palju tegevusvabadust. Pealegi relvad ainult enesekaitseks. Aga teisalt jälle inimeste meelsust muuta ning kõrgemalt saadetud sisu mahasalatud kriitikaga levitada pole ka teab mis parim amet. Eriti ohtlik tundub võimalik stsenaarium- sõja ajal üle rinde vastasväega suhtlemine - nagu kuuli või granaadi küsimine imho. Teades kaitseväge aga pole midagi kindlat enne kui see aeg käes pole.
Laupäeva õhtul tulid head sõbrad mind lennukile saatma ja tsehhi õlut ära arvama. Pimetestis osales kuus eesti ning kaks tsehhi õlut. Kõige täpsemini tundis margid ära Anti 4 õige nimega, järgnesid Pesa ning Indrek 3 margiga. Öösel sain magada kaks tundi. Lendu tõusin 6:35
hommikul :) Raske see noore inimese elu.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment