Tuesday, October 14, 2008
Monday, October 13, 2008
Jäu Triin!!!
Pealkiri on suunatud Triinule, sest lahkumiskingitusena saime temalt Eckhart Tolle raamatu „Meelerahu hääl“. Ma ei ole teost läbi lugenud, sest otsustasin seda hoida raskemateks ja kurnavamateks aegadeks. Stressi momentidel (kui Eero oli korterilepingut sõlmimas ja kui oli vaja ERASMUS’e pabereid veel korda seada ja tunniplaani teha) olen aga pöördunud abiotsivalt kirjutise poole, mis pidavat õpetama, kuidas olla õnnelik. Ning see raamat aitab! Peamiselt ta aitab mitte mõelda muredele ning selle asemel lasta lahti negatiivsetest emotsioonidest – hea!
Eelmisel kevad-talvel avastasin ma endagi üllatuseks, et hoolimata optimismist, võin sattuda stressi. Lisaks mõnusale lugemisele ja heale muusikale, otsustasin proovida ka joogat. Eero tõigi mulle Londonist vastava õpiku ja olen nüüd 5 päeva tegelenud triviaalsete harjutustega. Kultust ma levitama ei hakka, sest isegi naudin lihtsalt seda, et oskan nüüd lõõgastuda, rahulikult hingata ja ennast mõnusalt sirutada. Heaks enesetundeks piisab tihti vähesest.
Homsest kusjuures hakkan õppima pea-peal seisu!!!
Kallis Triin – täname sind ka südantsoojendava postkaardi eest! Hea kuulda, et sul huvitavalt läheb . Tore on näha, et sul meeles oleme .
Rääkides aastavahetusest – kes tahaks Prahasse tulla??? Lugu siuke, et me mõtlesime tulla tagasi vb kas rongi või bussiga. Peame veel hindu uurima, aga lennupiletid on sel perioodil kallid juba. Mis sa arvad suhkruarmastaja? Tahaksid meiega kupees loksuda ja EuroTrippi taga nutta?
Prahasse olete oodatud tegelikult kõik ja igal ajal!!!
Väike paljastus veel: Eero on Eestis 15.10 õhtu kuni 19.10 varahommik!!! Olge täpsed ja tegusad ja kasutage võimalust kuulda muljeid Tšehhimaast live’s!!!
p.s. Robert, me vaatasime Hancock’i ära – hea film!!!
p.p.s. te talupojad seal - mussmuss back at you
Eelmisel kevad-talvel avastasin ma endagi üllatuseks, et hoolimata optimismist, võin sattuda stressi. Lisaks mõnusale lugemisele ja heale muusikale, otsustasin proovida ka joogat. Eero tõigi mulle Londonist vastava õpiku ja olen nüüd 5 päeva tegelenud triviaalsete harjutustega. Kultust ma levitama ei hakka, sest isegi naudin lihtsalt seda, et oskan nüüd lõõgastuda, rahulikult hingata ja ennast mõnusalt sirutada. Heaks enesetundeks piisab tihti vähesest.
Homsest kusjuures hakkan õppima pea-peal seisu!!!
Kallis Triin – täname sind ka südantsoojendava postkaardi eest! Hea kuulda, et sul huvitavalt läheb . Tore on näha, et sul meeles oleme .
Rääkides aastavahetusest – kes tahaks Prahasse tulla??? Lugu siuke, et me mõtlesime tulla tagasi vb kas rongi või bussiga. Peame veel hindu uurima, aga lennupiletid on sel perioodil kallid juba. Mis sa arvad suhkruarmastaja? Tahaksid meiega kupees loksuda ja EuroTrippi taga nutta?
Prahasse olete oodatud tegelikult kõik ja igal ajal!!!
Väike paljastus veel: Eero on Eestis 15.10 õhtu kuni 19.10 varahommik!!! Olge täpsed ja tegusad ja kasutage võimalust kuulda muljeid Tšehhimaast live’s!!!
p.s. Robert, me vaatasime Hancock’i ära – hea film!!!
p.p.s. te talupojad seal - mussmuss back at you
Meie uus nädalavahetus (11.-12.10.2008)
Vahtkonna vahetus muusika saatel! Meie poolt aga õige ajastus kindlusesse jalutamisel.
Selle aia ehitas mees, kes tahtis näidata kuningale, et on temast võimsam! Vohh nii - lahe on aga see, et kindlusest linna vaadates paistavad need mustad "junnid" kui inimeste kehaosad.
Kindluses veinidegustreerimisel - keskaegsest miljööst leiate JuanRi, Eero ja Margoti mõnusalt veinistena!
Kes keda kiusab?
Tähelepanelikud märkavad, et Karli silla ühe kaare alt paistab ujuk-jänese roosa tagumik!
Eero kogub sooja enne natuke jahedamasse katedraali sisenemist!
Kutnà Hora kuulus püha Barbara katedraal - iiiiiii-lus!!!
Ilm ei olnud just fantastiline. Mõlemal päeval oli pool ajast päike, ent teine pool ainult udune ja vihmane.
Laupäeval läksime hommikul kolmekesti Juanriga lossi, et üritada ära kasutada eelmisel päeval Mierya ja ta vanemate ostetud piletite jääki. Ühesõnaga neil oli jäänud võimalikest vatamisväärsustest külastamata üks ja samade piletite alusel, saime meie sinna minna.
Kõige pealt aga vaatasime ära vahtkonnavahetuse, mis toimus paari pillilise orkestri saatel. Edasi aga läksime veini degustreerima (see viimane vaatamisväärsus).
Kõrgelt kindluse otsast märkasime aga jõe peal ujuvat roosat jänest ja õhus paigal seisvat õhupalli. Vein hinge all kõndisime siis kahe avastuse poole. Selgus, et õhupalliga saab sõita 15 min, inimese hind aga 800.- Cžk’d (480 EEK). Loobusime sõidumõttest ja läksime Karli sillale jänest uudistama. Viimane otsustas meile aga ainult saba näidata ja solvunult seadsime sammud koju lõunatama.
Pärastlõunal külastasime kahekesi (sest Juanri kohtus kodus Mireya ja ta vanematega ja vahetas seltskonda) FashionArena’t. Tegemist on brändide outlet shoping-center’ga. Kuigi tõesti poode oli (muu hulgas adidas, nike, puma, mexx, ecco, salamander, mango jne jne) ja hinnad olid madalamad kui mujal, siis osta just eriti midagi ei olnud. Ainult Mexx oli pood, kus oli ka ilusaid riideid hea hinnaga. Paljud poed kas ei vastanud meie stiilile või olid hinnaklassilt ikka liiga kõrged. Spordipoodides oli tüüpiline, et need tooted, mis olid allahinnatud olid loomulikult vanadest kollektsioonidest ja neid oli alles ainult haruldased nr’d (adidases: papud naistele ainult 400 Cžk (240EEK, kuid nr 44 :S).
Mexx oli siiski hea ja kodumasinate poest saime hea idee – osta Tesco’st (kohalik supermarket) veel odavam SmoothyMaker. Mõeldud – tehtud. Tescoc oli tõesti veits ilusam, suurema kannuga ja odavam masin olemas. Nüüd on meil samasugune sahtlis teleka all. Valmistanud oleme juba kaks segu! Mõlemad oli ise-enesest mõistetavalt väga maitsvad!!!
Vaadake nüüd vanemad, kui tervislikud teie lapsed on!!!
Täna pühapäeval olime ka kultuursed! Sõitsime tunnikese Prahast välja Kutnà Hora’sse, kus asub püha Barbara katedraal. Tegemist on hilisgooti meisterteosega, mis nt „Hüljatud“’te filmimisel kasutati Pariisi Jumalaema kiriku asemel!
Jalutasime veel ka ca tunnikese vanalinnas ringi, mis oli pisike ent väga ilus oma käänuliste kitsaste teedega. Kiirelt einestasime ühes pizzerias ja tagasiteel leidsime, et lohutuseks külma õhu eest pakub hingele kosutust:
Eerole – lendav roosa siga (mis nüüd lendab meil kardinate vahel)
Margotile – nahast juukseklamber ja kaelas rippuv hiireke.
...tunnike koju ja siis tunnikeseks tuttu....
Enne aga oli vaja siga üles riputada...
Tuesday, October 7, 2008
Tsehhi mägedes (põnevik!)
Pühapäeval kaks nädalat tagasi sõitsime seiklema mägedesse. Enne uurisime järgi kus kõikse paremad matkarajad asuvad ning piltidelt sai valitud sihtkohas "Tsehhi paradiis" nimeline looduskaitseala(?). Igatahes tuli sõita Prahast 100km kirdesse, mis võttis tänu kiirteele alla tunni. Tomtom leidis koha ka üles kaardilt ning väikestel külateedel eksida polnud vajagi.
Jäime stardiga hiljaks, magasime lõunani ja siis hakkasime alles otsima kohta. Välja sõitsime kell 16:30 lootes raja läbi käia enne pimedat või varem tagasi pöörata. Margot rääkis 16km pikkusest rajast, mina 6km'sest. Läks aga pigem esimese mõõtu.
Printisime välja raja kirjelduse. Rada oli puudele tähistatud vastavalt punast, sinist või kollast värvi. Meie prinditud marsruut käskis minna algus mööda punast rada, leidsime selle kohe üles ja hakkasime kõndima. Rada läks koheselt üles mäkke, kõndisime üles ning mingi hetk avastasime, et lubatud asju ei tule ega tule, vaid super vaade on ülalt. Kratsisin kukalt ja avastasin, et käime rada valet pidi. No mis siis sellest ikka arvasin naiivselt.
Maastik oli võimas. Kaljud, aga tehtud liivast. Täpselt sellised nagu rannas märjast liivast tilgutades vorpida saab - maaseest üles kasvavad kõrged mügarikud. Pikkust tunduvalt puude latvadest rohkem.
Edasi läks tee läbi metsa ja orgude, nõiametsa ja salapäraste Lord of the Rings'i like müstiliste orgude. Tuult polnud, täielik vaikus, suured mäed ning väike tee nende vahel. Pimedas küll ei tahaks seal liikuda.
Siis jõudsime külla, matkarada läks täpselt kesed küla läbi, nägime kohalikke väikeseid majasid. Nagu eesti alev. Kaarti meil polnud, aga huvi kui kaugele oleme jõudnud (margot) ja kui palju veel minna(eero) oli suur. Õnneks oli küla keskel kaart kus ka matkarajad märgitud. Punane rada oleks meid viinud umbes 25km ringiga tagasi läbi metsade ja asustamata alade. Kaardi abil pääsesime kurvast pikast pimedast saatusest öises metsas ning läksime mööda sinist rada. Tegin fotokaga kaardist pildi kah, et mineta äkki läheb vaja (tark tegu!).
Peale imeilusaid alleesid sügisvärvides puudega jõudsime järve äärde. Taevas läks hämaraks, meel kõndimisest mõruks. Järve ääres tuli vastu õllekas, kes lahkelt 23. tsehhi krooni (15kr) eest andis pool liitrit kosutavad õlut ning sooja teed Margotile. Tuju hea hakkasime edasi astuma. Päike aga vajus aina madalamale ning kaardilt ei paistnud veel midagi lõpu sarnast.
Põldude vahel kõndides ei saa täpselt aru kui hämarus võimust võtab. Siis läks aga tee metsa ja läks täiesti pimedaks. Erna matkal kasutasime tee nägemiseks mobiiltelefonide valgust, nüüd kulus see teadmine ära. Mul oli veel kaasas tomtom, mille suur ekraan andis isegi rohkem kuma (valgus oleks selgelt liialdamine). Siiski on palju parem kõndida kui näed 2m ette, kui päris pimeduses tatsuda. Läksime nii, kahekesi mobiilide aupaistel edasi otsides puudelt kollase raja märke.
GPS'i ekraani valgustusega metsas orienteerumine näeb välja umbes nii:
Minul polnud suurt häda midagi, õllest summ sees ning Erna kogemus seljataga. Margot aga värises rohkem, eriti kui kaks kogu vastu tulid. Neil polnud kah valgust, aga tundsid end teel koduselt. Külamehed vist.
Siis läks asi täbaraks. Pimedas metsas liikudes oli eriti oluline õigel rajal püsida, selleks jälgisime maapinda ning ümbruse puid niipalju kui võimalik. Metsas oli rada päeval selgelt eristatav, pimedas aga mitte nii kergelt. Käidud pind oli tasasem ning tambitud, metsa astudes aga tundsid oksi ning pehmet pinnast. Kindel märk õigel teel asumisest oli puule maalitud, umbes pea kõrgusel asuv valge-kollane-valge laik. Neid aga leidus lagedal alal iga 40 meetri, mägisel 10-20 meetri tagant. Maapeal mööda teed kõndides jõudsid paari minutiga järgmise puu märgini. Siis aga tuli ala, kus oli kas puid harvendatud või metsa veetud. Maa oli oksi täis ning õiget rada määrata maapinna kaudu enam ei saanud. Ühtegi puud ka ei paistnud, läksime edasi lootes, et rada läheb ka otse. Mulle eriti ei meeldi "loota" pimedas tundmatus metsas ilma kompassita, aga kõik läks õnneks- tuli puu kollase raja märgistusega.
Edasi algas tõus mäkke, mis tähendas head- raja alguses tõusime kah kalju peale ning tähistustega puid oli ka tihedalt. Peagi hakkasid paistma tuled horisondil, vaatasime üle latvade liivakalju otsast tasandikule.
Kui linna tuled horisondilt paistma hakkasid teadsime, et oleme päästetud. Nüüd vaid vaja allakäigutrepp leida
Pime auk, mille taga kuristik
Kümme minutit kõndimist ning päästetud trepp viis alla raja algusesse. Seal asus küll kena pubi ning külastajad tegid lõket, kuid kodu tundus nii kutsuv.
Trepp alla, auto juurde :):):)
Jäime stardiga hiljaks, magasime lõunani ja siis hakkasime alles otsima kohta. Välja sõitsime kell 16:30 lootes raja läbi käia enne pimedat või varem tagasi pöörata. Margot rääkis 16km pikkusest rajast, mina 6km'sest. Läks aga pigem esimese mõõtu.
Printisime välja raja kirjelduse. Rada oli puudele tähistatud vastavalt punast, sinist või kollast värvi. Meie prinditud marsruut käskis minna algus mööda punast rada, leidsime selle kohe üles ja hakkasime kõndima. Rada läks koheselt üles mäkke, kõndisime üles ning mingi hetk avastasime, et lubatud asju ei tule ega tule, vaid super vaade on ülalt. Kratsisin kukalt ja avastasin, et käime rada valet pidi. No mis siis sellest ikka arvasin naiivselt.
Maastik oli võimas. Kaljud, aga tehtud liivast. Täpselt sellised nagu rannas märjast liivast tilgutades vorpida saab - maaseest üles kasvavad kõrged mügarikud. Pikkust tunduvalt puude latvadest rohkem.
Edasi läks tee läbi metsa ja orgude, nõiametsa ja salapäraste Lord of the Rings'i like müstiliste orgude. Tuult polnud, täielik vaikus, suured mäed ning väike tee nende vahel. Pimedas küll ei tahaks seal liikuda.
Siis jõudsime külla, matkarada läks täpselt kesed küla läbi, nägime kohalikke väikeseid majasid. Nagu eesti alev. Kaarti meil polnud, aga huvi kui kaugele oleme jõudnud (margot) ja kui palju veel minna(eero) oli suur. Õnneks oli küla keskel kaart kus ka matkarajad märgitud. Punane rada oleks meid viinud umbes 25km ringiga tagasi läbi metsade ja asustamata alade. Kaardi abil pääsesime kurvast pikast pimedast saatusest öises metsas ning läksime mööda sinist rada. Tegin fotokaga kaardist pildi kah, et mineta äkki läheb vaja (tark tegu!).
Peale imeilusaid alleesid sügisvärvides puudega jõudsime järve äärde. Taevas läks hämaraks, meel kõndimisest mõruks. Järve ääres tuli vastu õllekas, kes lahkelt 23. tsehhi krooni (15kr) eest andis pool liitrit kosutavad õlut ning sooja teed Margotile. Tuju hea hakkasime edasi astuma. Päike aga vajus aina madalamale ning kaardilt ei paistnud veel midagi lõpu sarnast.
Põldude vahel kõndides ei saa täpselt aru kui hämarus võimust võtab. Siis läks aga tee metsa ja läks täiesti pimedaks. Erna matkal kasutasime tee nägemiseks mobiiltelefonide valgust, nüüd kulus see teadmine ära. Mul oli veel kaasas tomtom, mille suur ekraan andis isegi rohkem kuma (valgus oleks selgelt liialdamine). Siiski on palju parem kõndida kui näed 2m ette, kui päris pimeduses tatsuda. Läksime nii, kahekesi mobiilide aupaistel edasi otsides puudelt kollase raja märke.
GPS'i ekraani valgustusega metsas orienteerumine näeb välja umbes nii:
Minul polnud suurt häda midagi, õllest summ sees ning Erna kogemus seljataga. Margot aga värises rohkem, eriti kui kaks kogu vastu tulid. Neil polnud kah valgust, aga tundsid end teel koduselt. Külamehed vist.
Siis läks asi täbaraks. Pimedas metsas liikudes oli eriti oluline õigel rajal püsida, selleks jälgisime maapinda ning ümbruse puid niipalju kui võimalik. Metsas oli rada päeval selgelt eristatav, pimedas aga mitte nii kergelt. Käidud pind oli tasasem ning tambitud, metsa astudes aga tundsid oksi ning pehmet pinnast. Kindel märk õigel teel asumisest oli puule maalitud, umbes pea kõrgusel asuv valge-kollane-valge laik. Neid aga leidus lagedal alal iga 40 meetri, mägisel 10-20 meetri tagant. Maapeal mööda teed kõndides jõudsid paari minutiga järgmise puu märgini. Siis aga tuli ala, kus oli kas puid harvendatud või metsa veetud. Maa oli oksi täis ning õiget rada määrata maapinna kaudu enam ei saanud. Ühtegi puud ka ei paistnud, läksime edasi lootes, et rada läheb ka otse. Mulle eriti ei meeldi "loota" pimedas tundmatus metsas ilma kompassita, aga kõik läks õnneks- tuli puu kollase raja märgistusega.
Edasi algas tõus mäkke, mis tähendas head- raja alguses tõusime kah kalju peale ning tähistustega puid oli ka tihedalt. Peagi hakkasid paistma tuled horisondil, vaatasime üle latvade liivakalju otsast tasandikule.
Kui linna tuled horisondilt paistma hakkasid teadsime, et oleme päästetud. Nüüd vaid vaja allakäigutrepp leida
Pime auk, mille taga kuristik
Kümme minutit kõndimist ning päästetud trepp viis alla raja algusesse. Seal asus küll kena pubi ning külastajad tegid lõket, kuid kodu tundus nii kutsuv.
Trepp alla, auto juurde :):):)
Sunday, October 5, 2008
Kuidas eero inglismaal käis
Käisin jah, kokku nädal aega Londonis ja Brightonis. Brightonis toimus konverents "Flash on the beach", mis on aasta sündmus minu ametivendade seas. Juba kevadel sai tööandjaga kokkulepitud, et see on see koht kuhu mind saatma peab :)
Flash on the Beach on juba kolmandat aastat Jaremy Clarksoni korraldatav väga vabas meeleolus konverents, kuhu tulevad rääkima parimad flash ala tegijad. Harukordseks teeb ürituse atmosfäär, sest puuduvad corporate maailma ninad kes sulle midagi müüa proovivad. Paljud asjad mida esitletakse on tehtud tagatoas eksperimenteerimiseks või puhtalt arvutikunsti eesmärgil. Teine huvitav grupp esitlusi on kus paljud ala tipptegijad seletavad enda viimaste tööde põhimõtteid ning ideesid.
http://theronin.co.uk/Motion/?Flash_on_the_Beach.mov
Minu reis nägi välja umbes selline: 26 septembri hommikul lendasin Londonisse, kus käisin terve päeva vanalinnas ringi. Õhtuks sõitsin Brightoni. 27ndal algas hommikul 9:00 workshop, mis kestis viieni õhtul. Lõunapausi ajal kõndisin randa, kus suve lõpust polnud veel ühtegi märki tunda. Õhtul jõudis ka töökaaslane Brightoni, käisime söömas ja pubitamas. Igal pool saab Fish & Chips'i ning Guinessi, õlu maksis umbes 2 £, lõunasöök kokku umbes 10£.
Brighton on väga ilus rannikulinn. Vanalinnas asuvad väiksesed kahekordsed majad, mille allkorrusel on poed või kohvikud. Omanikuid on majad ise disaininud ja üldse mitte üldlevinud corp stiiliga. Pidi olema väga kunstnikerohke linn, ei tea aga noori oli küll palju.
28. september algas konverents ise, mis toimus korraga kolmes kõrvuti teatrisaalis. Iga esitaja sai endale tunni. Esimene ja viimane tunnine sessioon oli kõikidel osalejatel koos, vahepeal käis paraleelselt 3's teatrisaalis. Keda minna kuulama valikut teha polnud üldse kerge.
Kell 17 lõppes ametlik osa, konverents jätkus kell 20:00 kui jagati kätte tasuta õlu ning esines mõni ääretul lahe ja inspireeriv persoon. Esimesel õhtul James Paterson, kes teeb näiteks VH1 animatsioonid. Teisel õhtul Robert Hodgin, kes on Apple iTunes heli visualisatsiooni autor. Kolmandal päeval Jonathan Harris, kelle töid võib Londoni moodsa kunsti muuseumist leida. Peale seda avas uksed eraldi FOTB inimestele kinni pandud baar või pubi, kust vähemalt alguses sai osta ükskõik mis jooki 1£ eest. Kuna külalisi oli kokku üle tuhande, siis teisel õhtul sai näiteks klubi baarist kõik alkohol otsa.Aga töötas küll! Sain tagasi soovi arvuti vahendusel end väljendada, mis viimase paari aastaga ununema kippus.
Viimasel kahel päeval, 2. ja 3. oktoobril töötasin Londoni kontorist, õhtul lendasin koju Prahasse. Margot tuli autoga vastu :) oikuihea. Hotellides elamine ja eriti iga hommikune inglise hommikusöök tüütab juba teisel päeval ära...
Friday, October 3, 2008
Andmed Prahas
Nüüd kus ma üle nädala aja jälle oma EMT kaardi telefoni panin ja sõnumeid lugesin sain aru, et teil on vist rakse meiega kontakti leida ainult neti teel.
Kuna mult küsiti, siis vastan laiemale ringile:
Aadress Prahas:
U Santošky 1110/5-6
150 000 Prague 5 - Smichov
Czech Republic
Kirjad on soovitatav saata Koplimets'a nimele, sest minu nimi ei figureeri üheski dokumendis ega ka postkastil. (teravmeelsed märkused minu nimevahetamise kohta palun endale hoida, sest enamusel kindlasti tekib tahtmine kisa tõsta - EI ole alust, EI ole nime vahetanud, EI ole ka plaanis :D)
Minu Vodafone'i nr:
00420776359950
Eero Vodafone:
00420775384066
Üldiselt on meil siin olles Vodafone'i kaardid sees ning EMT nr'd on suunatud edasi. Kuid sõnumid, nagu ma just tõdesin, ei kipu läbi tulema, kuigi on kah eraldi suunatud. Seega - suurem tõenäosus on meid vist nende nr'ga kätte saada. Proovida võib aga ka EMT'd, sest eks me aeg-ajalt ikka kontrollime.
E-mailid kehtivad samas :);)
Palun vabandust Triin, et sul oodata lasin, ma ei olnud sõnumeid kontrollinud :).
Kuna mult küsiti, siis vastan laiemale ringile:
Aadress Prahas:
U Santošky 1110/5-6
150 000 Prague 5 - Smichov
Czech Republic
Kirjad on soovitatav saata Koplimets'a nimele, sest minu nimi ei figureeri üheski dokumendis ega ka postkastil. (teravmeelsed märkused minu nimevahetamise kohta palun endale hoida, sest enamusel kindlasti tekib tahtmine kisa tõsta - EI ole alust, EI ole nime vahetanud, EI ole ka plaanis :D)
Minu Vodafone'i nr:
00420776359950
Eero Vodafone:
00420775384066
Üldiselt on meil siin olles Vodafone'i kaardid sees ning EMT nr'd on suunatud edasi. Kuid sõnumid, nagu ma just tõdesin, ei kipu läbi tulema, kuigi on kah eraldi suunatud. Seega - suurem tõenäosus on meid vist nende nr'ga kätte saada. Proovida võib aga ka EMT'd, sest eks me aeg-ajalt ikka kontrollime.
E-mailid kehtivad samas :);)
Palun vabandust Triin, et sul oodata lasin, ma ei olnud sõnumeid kontrollinud :).
Thursday, October 2, 2008
Esimene koolinädal...
..on täna neljapäeval minu jaoks läbi. Lõppes tegelikult juba kümne aeg, aga ma päeval katsusin ringi liikuda ja joosta, et päikest püüda. Nüüd on õhtu ja õues on jahe ning mina saabusin arvuti taha.
Ma tahaks teha paar parandust oma tunniplaani osas. Ma ei pea mitte ühelgi hommikul seitsmeks minema, vastupidiselt esmasele muljele. Kõik õppejõud ise pakkusid välja lahendusi, kuidas saaks tunnikesegi kauem magada.
Tulemus on see, et kooli nädal algab mul esmaspäeval kell 12.00 ja lõppeb neljapäeval 10.00. Ma olen ise rahul oma tunniplaaniga :). Ise tehtud hästi tehtud!
Muidu oli koolinädal rahulik, kuid huvitav. Õppejõud on nii britid kui tšehhid ja kõikide inglise keel on väga hea. Minu jaoks on aga õudne ökonomeetriat õppida inglise keeles. Siiamaani olen kõigest aru saanud, aga kui ma ise peaks hakkama sellist sõnavara välja laduma.......vaevalt.
Õppejõud aga paistavad kõik toredad, kahjuks on palju suulisi eksameid tulemas ja kõik eksamid tunduvad ka võrdlemisi põhjalikud.
Eile käis mul aga Eero vanaema külas. Kõik laabus minu meelest kenasti.
Bussijaama jõudsin ma suts enne vanaemat ning auto olin saanud lähedale mõistliku hinnaga parklasse panna. Tomtom oli seekord tubli ka linna vaatamas käies. Leidsime ilusti üles nii parkimiskohad ning ka teed.
EERO - sa pead mu üle uhke olema!!!! Ma leidsin selle tasuta platsi kindluse juures esimesel katsel üles :). Jah me käisime vanaemaga kindlust vaatamas ja pärast seda veel Karli sillal ja Raekoja platsil. Tegelikult käisime me ikka palju ringi! Vanaema oli õhtul kohe väsinud ja pärast kõhu täissöömist läks ta magama.
Muidugi me pidime hommikul ka varakult tõusma. Mina ärkasin 05.25 ja vanaema äratasin ca 15.35. Ajastus oli aga veatu, sest vanaema saime graafiku kohaselt paar minutit enne poolt seitset lennujaama ja mina jõudsin 15 min enne loengu algust kooli juurde. Sain rahulikult auto ära parkida ja klassi otsida. Kõik laabus kenasti. Loodan veel ainult, et vanaema ilusti koju jõudis. Aitäh, et külastasid :).
Teised võtke eeskuju ja tulge kah! Ma juba natuke tean, mida linnas näidata!
Suurt muud huvitavat polegi nagu juhtunud. Täna vb lähme mingile peole, kuid veel ei tea. Mireya on hetkel koolis ja Juanri asjatab midagi. Party or no party, mina magan nagu nott ilmselt nii-kui-nii. Sel nädalal olen ma kahel hommikul seitsmeks läinud (pool kuus ärgnud) ning ühel 8.45ks. eelneval õhtul aga olin pikalt üleval ja asjatasin, seega uni jäi ikka väheseks. Varsti ei tunta mind koolis selgete silmadega ära, sest kõik on harjunud mu une-paistes nägu vaatama. Uuest nädalast see vast muutub.
Oluline on aga homne päev! Miks? 1. jah, sest mul pole KOOOOOOOOOOOOOOOLI. Teen mis tahan, magan terve päeva, kui tuleb tuju :D. Aga see käib vist mu iseloomu vastu. 2. Sest homme tuleb Eero. Eero tuleb õhtul pool kümme. Terve päeva ma närveerin ja ootan!!! Ja siis algab meie mõlema jaoks nädalavahetus. Ilmaennustus lubas head ilma ja ma hetkel tegelengi matkaradade uurimisega PRaha läheduses. Kui on päikseline võiks minna loodusesse kõndima. Minu ideede edukusest aga teine kord. Võib olla, et Eero räägib teile kunagi ka oma Inglismaa külastusest ja ehk ka siis muudest lugudest. Seniks aga head lugemist ja kirjutage meile kah! Ikka hea meel lugeda meilgi siin pool ekraani.
Sägens
Ma tahaks teha paar parandust oma tunniplaani osas. Ma ei pea mitte ühelgi hommikul seitsmeks minema, vastupidiselt esmasele muljele. Kõik õppejõud ise pakkusid välja lahendusi, kuidas saaks tunnikesegi kauem magada.
Tulemus on see, et kooli nädal algab mul esmaspäeval kell 12.00 ja lõppeb neljapäeval 10.00. Ma olen ise rahul oma tunniplaaniga :). Ise tehtud hästi tehtud!
Muidu oli koolinädal rahulik, kuid huvitav. Õppejõud on nii britid kui tšehhid ja kõikide inglise keel on väga hea. Minu jaoks on aga õudne ökonomeetriat õppida inglise keeles. Siiamaani olen kõigest aru saanud, aga kui ma ise peaks hakkama sellist sõnavara välja laduma.......vaevalt.
Õppejõud aga paistavad kõik toredad, kahjuks on palju suulisi eksameid tulemas ja kõik eksamid tunduvad ka võrdlemisi põhjalikud.
Eile käis mul aga Eero vanaema külas. Kõik laabus minu meelest kenasti.
Bussijaama jõudsin ma suts enne vanaemat ning auto olin saanud lähedale mõistliku hinnaga parklasse panna. Tomtom oli seekord tubli ka linna vaatamas käies. Leidsime ilusti üles nii parkimiskohad ning ka teed.
EERO - sa pead mu üle uhke olema!!!! Ma leidsin selle tasuta platsi kindluse juures esimesel katsel üles :). Jah me käisime vanaemaga kindlust vaatamas ja pärast seda veel Karli sillal ja Raekoja platsil. Tegelikult käisime me ikka palju ringi! Vanaema oli õhtul kohe väsinud ja pärast kõhu täissöömist läks ta magama.
Muidugi me pidime hommikul ka varakult tõusma. Mina ärkasin 05.25 ja vanaema äratasin ca 15.35. Ajastus oli aga veatu, sest vanaema saime graafiku kohaselt paar minutit enne poolt seitset lennujaama ja mina jõudsin 15 min enne loengu algust kooli juurde. Sain rahulikult auto ära parkida ja klassi otsida. Kõik laabus kenasti. Loodan veel ainult, et vanaema ilusti koju jõudis. Aitäh, et külastasid :).
Teised võtke eeskuju ja tulge kah! Ma juba natuke tean, mida linnas näidata!
Suurt muud huvitavat polegi nagu juhtunud. Täna vb lähme mingile peole, kuid veel ei tea. Mireya on hetkel koolis ja Juanri asjatab midagi. Party or no party, mina magan nagu nott ilmselt nii-kui-nii. Sel nädalal olen ma kahel hommikul seitsmeks läinud (pool kuus ärgnud) ning ühel 8.45ks. eelneval õhtul aga olin pikalt üleval ja asjatasin, seega uni jäi ikka väheseks. Varsti ei tunta mind koolis selgete silmadega ära, sest kõik on harjunud mu une-paistes nägu vaatama. Uuest nädalast see vast muutub.
Oluline on aga homne päev! Miks? 1. jah, sest mul pole KOOOOOOOOOOOOOOOLI. Teen mis tahan, magan terve päeva, kui tuleb tuju :D. Aga see käib vist mu iseloomu vastu. 2. Sest homme tuleb Eero. Eero tuleb õhtul pool kümme. Terve päeva ma närveerin ja ootan!!! Ja siis algab meie mõlema jaoks nädalavahetus. Ilmaennustus lubas head ilma ja ma hetkel tegelengi matkaradade uurimisega PRaha läheduses. Kui on päikseline võiks minna loodusesse kõndima. Minu ideede edukusest aga teine kord. Võib olla, et Eero räägib teile kunagi ka oma Inglismaa külastusest ja ehk ka siis muudest lugudest. Seniks aga head lugemist ja kirjutage meile kah! Ikka hea meel lugeda meilgi siin pool ekraani.
Sägens
Subscribe to:
Posts (Atom)