nihkuvad edaspidi kolmapäeva peale!!!
Tegelikult on nii, et kui eelmine nädal oli teisipäev sushi õhtu, siis see nädal üllatasid Pirjo ja Marilys meid kõiki ilmudes Torni karbitäie valgest šokolaadist trühvlitega - SUUREPÄRASED!!!!!! Edaspidi on plaan aga märtsi kolmapäevadel teha erinevate kultuuride roogasid ja neid üheskoos mekkida. Ülikool - elukool, kokkama peab kah ju õppima! Jagasime ennast 2'stesse tiimidesse ja kaklesime veits, et kes mis maa roogasid teeb - stay tuned for more: emotsioonid, maitse-elamused jms.
Eelmise nädala ootused said aga kõik mitmekordselt ületatud. Üüriarve oli väike, sushi sööjaid oli palju ja ka Eero jõudis juba teisipäeva õhtul Tornist läbi astuda. Kui kõigil kõhud täis said, liikusid osad tüdrukud 14ndale umbes tunnikeseks ja Eero kadus Marilysi ja Kauriga. Poistel oli too öö pikk ;)!
Kolmapäeval - kui hoog juba sees oli grupiviisilisteks tegevusteks, koondusime Marilysi kaunisse puumaja katusekorterisse! Ettekääne: pesu pesemine (seal on pesumasin), reaalsus: väike vein ja TV õhtu :).
Neljapäeval õnnestus isegi vaiksemalt mööda saata. Käisime Eeroga AURAs mullivannis ja ujumas ning õhtul ....õppisin. Reede aga puhus selle kahtlase tuule nädalast välja. Läksime siis Karmo sõjaväe-sõbra poole ja sealt edasi club Tallinnasse! Pilet oli kõigest 13 krooni reede 13nda auks :). Väga mõnus oli :).
Laupäeva ja pühapäeva veetsin mina koolis. Laupäeva õhtul muidugi oli väike šampuse ja šokolaadi nautimine Eeroga enne, kui mina tuttu ja tema Kauriga kokteile jooma läks. Raske nädal oli vist?!?
Uus nädal tuli paistes silmadega. Tänu rohkele meelelahutusele ja kooliskäimisele kogunes unevõlga kuhjaga. Eile sain aga pool tundi tavalisest varem magama :D ja magasin umbes tunnikese kauem - kokku 1,5 h'd võlga kustutatud. Täna üritan tunnikese veel puhata enne, kui KArmo sünnipäeva ja Liisi külaskäiku tähistama hakkame :D.
Ahjaa - tervis on korras, koolis kah kõik jookseb õiges suunas ja lund hetkel sajab!! (Viimane on küll ilus, aga joosta on selle lahti trambitud lumege raske)
PARIM UUDIS aga on see, et esmaspäeval meil kooli pole! Nädalavahetus on seega neljapäeva pärastlõunast kolmapäeva varahommikuni: ca 5-6 päeva :D!!! Sobib!!!
Wednesday, February 18, 2009
Tuesday, February 17, 2009
Mehed, mis toimub?
soojendusbänd
kuiv trenn
märg trenn
võit!
ja trummide ettevalmistusEi saa mitte vaiki olla ja jätta lugejaga jagamata meie esimesest bändiproovi! Reede õhtul, siis kui pea ühtki tüdrukut kodus polnud said maarjama parimad mehed kokku, et näpud tuliseks ajada ning võtta kangeima rokipeeru tiitel.
Pesa, Anti, Jorma, Ants ja mina (jt) võtsime soojenduseks ette klassikalised rokilaulud, kergelt. Ah jaa, kitarre oli meil ainult üks, aga trumme see eest mitu. Viimased aga tuli enne kasutamist ette valmistada, millega siis kõik teised väga edukalt tegelesid. Kitarrikaelal saadeti juba kell kümme taevalike imesid korda kuid alles öösel kahe paiku said trummid valmis. Pesaga pidasime siis maha aukartust ja naabreid äratava tümistamise Anti mängitud Metallica One saateks.
Kergelt said lood otsa. Isegi vanapaganale tegi Pesa kitarriduellil ära. Keskmise raskusega aga jäid näpud hetkel tönsiks... mõnedes lugudes.
Järgmine päev kui vanemate kodu külastasin näitas mu 15 aastane vend kuidas ta mängib raskusastega ekstreem... noorus polegi hukas! ;)
Kes ei tea millega tegu siin paar videot. Kitarr oli loomulikult plastmassist. Õhtul panen mõne rokkari pildi ka ;)
Monday, February 9, 2009
Ootused
Homme on palju oodata!
Näiteks ootan ma oma esimest üüriarvet Torni ühiselamus! Samas ootan ma aga palju suurema huviga kursusekaaslaste reaktsiooni mu uuele soengule. Soeng on isegi palju öeldud! Lõikus pole üldse eriline. Värv seevastu on tume. Täitsa tume pruun! Mulle meeldib (natuke tume sai, aga küll kulub ja pleegib) ja hea on teada, et ma olen vaba igavesest juuksekahjustamiskohstusest - blondeerimisest.
Ootamist väärt on ka õhtu! Minu ilusasse suurde kööki kogunevad noored sushit valmistama ja mekkima. Selline pisike sõbrapäeva meelitus :). Ootan ka Eerot! Aga see ootus läheb vist osaliselt tühja :D. Tegemist on tal kompanii meetinguga Dorpat Spa's. Arvatavasti ei ole neil päevadeplaani jäetud vaba paari tundi niisama "chillimiseks". :)
Et kas ma õpin ka? Õpin ikka! Pühapäeva varahommikul on esimene eksam! Pöidlad pihku!!!
Aga põhiline on see, et päike on siin lõunamaal soe!
Näiteks ootan ma oma esimest üüriarvet Torni ühiselamus! Samas ootan ma aga palju suurema huviga kursusekaaslaste reaktsiooni mu uuele soengule. Soeng on isegi palju öeldud! Lõikus pole üldse eriline. Värv seevastu on tume. Täitsa tume pruun! Mulle meeldib (natuke tume sai, aga küll kulub ja pleegib) ja hea on teada, et ma olen vaba igavesest juuksekahjustamiskohstusest - blondeerimisest.
Ootamist väärt on ka õhtu! Minu ilusasse suurde kööki kogunevad noored sushit valmistama ja mekkima. Selline pisike sõbrapäeva meelitus :). Ootan ka Eerot! Aga see ootus läheb vist osaliselt tühja :D. Tegemist on tal kompanii meetinguga Dorpat Spa's. Arvatavasti ei ole neil päevadeplaani jäetud vaba paari tundi niisama "chillimiseks". :)
Et kas ma õpin ka? Õpin ikka! Pühapäeva varahommikul on esimene eksam! Pöidlad pihku!!!
Aga põhiline on see, et päike on siin lõunamaal soe!
Thursday, February 5, 2009
Lihtne elu Tornis
Esimesed koolipäevd ongi seljataga ja ees ootab rongisõit Tallinna.
Koolis on muidugi tore! Vanad head sõbrad ja tuttavad, kodune koolimaja ning peagi valmiv uus spordihoone teevad tunde paremaks, kui kartsin.
Ühika elu nädalake ei möödu aga kunagi ilma vahejuhtumiteta. Esmaspäeva reserveerisin endale raamatukogu jaoks ning seega tuli sõpradega veini joomine ja reisimuljetest rääkimine teisipäevale lükata. Kella kaheksa aeg saimegi siis Rasmue köögis kokku! Küüslaugu leivad, porgand, kaste, Pirjo ja Maarja küpsetatud koogid ja vein! Tuju muutus kiirelt ülemeelikuks. Peagi liikusime 14ndale korrusele - mu vanasse elukohta, suurema köögilaua taha istuma. Muidugi oli seal veelgi tuttavaid ja pisike möll jätkus kella üheni öösel. Eile pakkusid veel mu enda boksikaaslased ahvatlevat võimalust klubisse minna, kuid ootamatud peod mulle ja Railile (uus toakaaslane) peale ei lähe.
Uued elukaaslased kusjuures on äärmiselt meeldivad :). Raili teeb sporti ja arvatavasti lõpetab see aasta keskkonna kaitse bakalaureuse taseme õpingud. Kõrvaltoa poisid on rebased - üks ökonomist ja teise kohta ei teagi :P. Põhilised on aga õhtused pokkerimängud.
Sisseelamine on läinud edukalt!
Nüüd aga kiirelt Nadja ja Maarja juurde kohvile ja siis koos Rasmusega (just kuulsin, et ühineb minu rongiseiklustega) raudteejaama.
Koolis on muidugi tore! Vanad head sõbrad ja tuttavad, kodune koolimaja ning peagi valmiv uus spordihoone teevad tunde paremaks, kui kartsin.
Ühika elu nädalake ei möödu aga kunagi ilma vahejuhtumiteta. Esmaspäeva reserveerisin endale raamatukogu jaoks ning seega tuli sõpradega veini joomine ja reisimuljetest rääkimine teisipäevale lükata. Kella kaheksa aeg saimegi siis Rasmue köögis kokku! Küüslaugu leivad, porgand, kaste, Pirjo ja Maarja küpsetatud koogid ja vein! Tuju muutus kiirelt ülemeelikuks. Peagi liikusime 14ndale korrusele - mu vanasse elukohta, suurema köögilaua taha istuma. Muidugi oli seal veelgi tuttavaid ja pisike möll jätkus kella üheni öösel. Eile pakkusid veel mu enda boksikaaslased ahvatlevat võimalust klubisse minna, kuid ootamatud peod mulle ja Railile (uus toakaaslane) peale ei lähe.
Uued elukaaslased kusjuures on äärmiselt meeldivad :). Raili teeb sporti ja arvatavasti lõpetab see aasta keskkonna kaitse bakalaureuse taseme õpingud. Kõrvaltoa poisid on rebased - üks ökonomist ja teise kohta ei teagi :P. Põhilised on aga õhtused pokkerimängud.
Sisseelamine on läinud edukalt!
Nüüd aga kiirelt Nadja ja Maarja juurde kohvile ja siis koos Rasmusega (just kuulsin, et ühineb minu rongiseiklustega) raudteejaama.
Saturday, January 31, 2009
Tuppa 417
Valus on! Kehal mitte hingel!
Ma ise ootasin, et hingel on valus Tartusse õppima tulla. Tornis on aga veits kodune tunne. Toanaabrit pole ma veel kohanud, kuid tuba on kodune. Samuti paistab ta pildilt päris kena. Kohtasin aga ühte oma boksinaabritest. Jättis meeldiva mulje ja elukorraldus siin majas tundub mõistlik. Liialt reegleid ei ole (koristamise koha pealt nt), kuid kõik püsib korras. Julgen eeldada, et olen sattunud meeldivasse seltskonda. Eks esmaspäev näitab, kas kiirustasin järeldustega või ei :).
Neile, kes mõistavad järgnevate faktide olulisust:
• 4’s korrus
• Välis seina äärne voodi
• Vaade koolile – päris kena isegi
• 8’ne boks – tädi Mai arvab nüüd, et ma olen peoloom. Alguses sisenedes suutsin ma jätte talle ja uuele administraatorile (kes on lausa nunnu kusjuures) kena tütarlapse mulje. 8’sse boksi kolimine ja õhtul Eero kui külalise sissekirjutamine on mind aga ilmselt veits halvemasse nimekirja liigutanud. Kurb küll :).
Aga see keha lugu! Kõik algas neljapäeva õhtul Kuldnoka tänaval. Ma olin just teinud pärastlõunase uinaku ja ärkasin ehmatusega, et mis kell on ja kus ma olen. Tegin kerge jalutuskäigu korteris ja siis kerisin tagasi teki alla ärkama. Kuulsin, et korterisse sisenes järjest tuttavate häältega noormehi – mis toimub? Peagi tuli ka Eero, kes turgutas mu kiirelt šokolaadiga jalule, et oleksin ise võimeline ringi liikuma.
Olukord oli järgmine: korterisse olid koondunud Xbox koos GuitarrHero’ga ja Wii ning paar tuttavat. Inimesi sigines veits juurde ja mängudest osavõtt muudkui elavnes. Lõpuks tutvustas Eero mind Wii’ga. Oooo mis imeliine maailm mulle avanes – mängisin tennist, golfi, keeglit, proovisin pesapalli ja isegi poksisin. Mind küll hoitatai homse lihasevalu eest, kuid mina naiivne.....
Hommikul tõusin 6:20 ja tõdesin lihasvalu paremas käes – no ikka juhtub. Panin kiirelt riidesse, matsin ennast kottide kuhja alla ja hoolimata Eero ettepanekust kohver tema hoolde jätta, vedasin viimastki. Tee Marja peatusesse oli pikk! Puhkasin vähemalt 5 korda ja vahetasin käsi. Trolli saabudes leidus hea inimene, kes mul kotte trepist üles tõsta aitas.
Baltijaamas oli asfalt piisavalt puhas ja tee kenasti lühike – jõudsin muretult rongile.
Tartus oli perroon parandamisel. Tõlge: treppi ei olnud! Ma pidin kottidega pugema läbi mingi aia vahe ning siis vaatas mulle vastu meeter jäist kallakut. Ronisin oma kottidega piki aiaäärt edasi lumisema koha poole. Sealt leidis mu reedese päeva teine hea inimene – üks noormees tassis suurima rõõmuga mu kohvri tasasele pinnale. Edasi järgnes veel õige bussiga vales suunas sõitmine, nutusehäälega Eerolt Tartu taksode numbrite uurimine ja napilt õigel hetkel Torni jõudmine. Edasi oli kõik armas! Valvelaua tädike ja administraator tegid mulle kiirelt leping ja muretsesid võtmed. Sõitsin liftiga oma tuppa ja pakkisin kotid lahti. Selleks hetkeks oli levinud valu ka vasakusse kätte ja turjale.
Pärast käiku Selverisse, kust muretsesin süüa ja puhastusvahendeid, arenes olukord veelgi. Valu liikus selga! Nõrganärvilistele: jutt on eeskätt lihasvalust ja vb veits kangusest – paanikaks ei ole põhjust! Küll läheb üle.
Küll aga õhtul kümne aeg, kui me juba Eeroga Torni jõudsime, tundsin, et isegi jalad on alla vandumas. Poole kaheks, kui S. Kubricku film „ Eyes Wide Shut“ vaadatud sai, olin murtud.
Hommik saabus meile täna lõuna ajal! Eero näib puhanud, mina paistan aga endiselt 40 aastat vanem, kui olen :) . Tuju aga on hea ja ilm kusjuures on ilus! Sõime kõhud suppi täis ja eks näis, mis nüüd siis saab!
Tšehhitarist tagasi eestlaseks programm on alanud!
Ma ise ootasin, et hingel on valus Tartusse õppima tulla. Tornis on aga veits kodune tunne. Toanaabrit pole ma veel kohanud, kuid tuba on kodune. Samuti paistab ta pildilt päris kena. Kohtasin aga ühte oma boksinaabritest. Jättis meeldiva mulje ja elukorraldus siin majas tundub mõistlik. Liialt reegleid ei ole (koristamise koha pealt nt), kuid kõik püsib korras. Julgen eeldada, et olen sattunud meeldivasse seltskonda. Eks esmaspäev näitab, kas kiirustasin järeldustega või ei :).
Neile, kes mõistavad järgnevate faktide olulisust:
• 4’s korrus
• Välis seina äärne voodi
• Vaade koolile – päris kena isegi
• 8’ne boks – tädi Mai arvab nüüd, et ma olen peoloom. Alguses sisenedes suutsin ma jätte talle ja uuele administraatorile (kes on lausa nunnu kusjuures) kena tütarlapse mulje. 8’sse boksi kolimine ja õhtul Eero kui külalise sissekirjutamine on mind aga ilmselt veits halvemasse nimekirja liigutanud. Kurb küll :).
Aga see keha lugu! Kõik algas neljapäeva õhtul Kuldnoka tänaval. Ma olin just teinud pärastlõunase uinaku ja ärkasin ehmatusega, et mis kell on ja kus ma olen. Tegin kerge jalutuskäigu korteris ja siis kerisin tagasi teki alla ärkama. Kuulsin, et korterisse sisenes järjest tuttavate häältega noormehi – mis toimub? Peagi tuli ka Eero, kes turgutas mu kiirelt šokolaadiga jalule, et oleksin ise võimeline ringi liikuma.
Olukord oli järgmine: korterisse olid koondunud Xbox koos GuitarrHero’ga ja Wii ning paar tuttavat. Inimesi sigines veits juurde ja mängudest osavõtt muudkui elavnes. Lõpuks tutvustas Eero mind Wii’ga. Oooo mis imeliine maailm mulle avanes – mängisin tennist, golfi, keeglit, proovisin pesapalli ja isegi poksisin. Mind küll hoitatai homse lihasevalu eest, kuid mina naiivne.....
Hommikul tõusin 6:20 ja tõdesin lihasvalu paremas käes – no ikka juhtub. Panin kiirelt riidesse, matsin ennast kottide kuhja alla ja hoolimata Eero ettepanekust kohver tema hoolde jätta, vedasin viimastki. Tee Marja peatusesse oli pikk! Puhkasin vähemalt 5 korda ja vahetasin käsi. Trolli saabudes leidus hea inimene, kes mul kotte trepist üles tõsta aitas.
Baltijaamas oli asfalt piisavalt puhas ja tee kenasti lühike – jõudsin muretult rongile.
Tartus oli perroon parandamisel. Tõlge: treppi ei olnud! Ma pidin kottidega pugema läbi mingi aia vahe ning siis vaatas mulle vastu meeter jäist kallakut. Ronisin oma kottidega piki aiaäärt edasi lumisema koha poole. Sealt leidis mu reedese päeva teine hea inimene – üks noormees tassis suurima rõõmuga mu kohvri tasasele pinnale. Edasi järgnes veel õige bussiga vales suunas sõitmine, nutusehäälega Eerolt Tartu taksode numbrite uurimine ja napilt õigel hetkel Torni jõudmine. Edasi oli kõik armas! Valvelaua tädike ja administraator tegid mulle kiirelt leping ja muretsesid võtmed. Sõitsin liftiga oma tuppa ja pakkisin kotid lahti. Selleks hetkeks oli levinud valu ka vasakusse kätte ja turjale.
Pärast käiku Selverisse, kust muretsesin süüa ja puhastusvahendeid, arenes olukord veelgi. Valu liikus selga! Nõrganärvilistele: jutt on eeskätt lihasvalust ja vb veits kangusest – paanikaks ei ole põhjust! Küll läheb üle.
Küll aga õhtul kümne aeg, kui me juba Eeroga Torni jõudsime, tundsin, et isegi jalad on alla vandumas. Poole kaheks, kui S. Kubricku film „ Eyes Wide Shut“ vaadatud sai, olin murtud.
Hommik saabus meile täna lõuna ajal! Eero näib puhanud, mina paistan aga endiselt 40 aastat vanem, kui olen :) . Tuju aga on hea ja ilm kusjuures on ilus! Sõime kõhud suppi täis ja eks näis, mis nüüd siis saab!
Tšehhitarist tagasi eestlaseks programm on alanud!
Monday, January 26, 2009
Tagasi Eestis
Jõudsime eile, pühapäeva õhtul, enne 21:00'i.
Reedel kella viie aeg andsime korteri ära ja pakkisime auto täis. Eero oli alguses väga pessimistlik ja juba lasi mul mõtteid koguda teemal, mida ära viskan ja maha jätan. Ühe pisikese mikseri jätsime maha, pleedi, pesemisasju, kingavikse jne. Kõige kurvem oli ilmselt viimase õllepaki loovutamine. Ühe paki andis Eero nimelt Juanrile, sest see poleks tõesti kusagile mahtunud enam! Ülejäänud kraam mahtuski aga auto peale!!! Minu arvutikott oli küll kaassõitja jalge juures ja käekott kahe istme vahele surutud, kuid kitsas ei olnudki!
Paar tundi kestis meie sõit esialgu Brnosse, kus nautisime õhtusööki ja veel ühte tšehhi väärtfilmi!
Hommikul kell seitse oli ärkamine liiga raske!
Umbes kaheksa aeg saime Brnost tulema. Sõitsime võimalikult vähe peatuseid tehes Poola poola. See kord me turiste ei mänginud, ainult sõitsime. Tänu sellele jõudsime aga juba 18:00'i aeg Lomzasse. Ilm oli siis juba üle tunni aja udune ja vihmane olnud! See esimene sõidu päev oli karm! Võib olla, et ka just kiirteede tõttu, kus on lihtsalt lärmakam ja ehk ka veits pingelisem kiiruse tõttu sõita! Hotellis ootas meid aga soe tuba ja vann. Jalutsaime 20 min Lomzaski, et poes käia ja süüa osta. Ülejäänud aja vedelesime hotellis, et pühapäeval jäle kord kell seitse ärgata.
Hotelli hommikusöök kõhus oli start jälle kaheksa aeg. Kiirteid nägime eile ainult jupikeseks Leedus ning enamus teest möödus 90-100 km/h. Ilm oli taas veits udune, kuid pimeda ajaks udu taandus! Kuigi sõit oli 100 km pikem, tempo aeglasem ja piiril kaotasime tunni, siis teine päev möödus palju kergemini! Ilmselt madalamal kiirusel sõites ei väsinud me nii palju. Jõudu andsid ka Leedu-Läti piiril paar sõna eesti keelt kõnelev piirivalvur ning 2 eestlaste autot, millega kohtusime Leedus ja hiljem uuesti enne Läti-Eesti piiri. Juba kella kuueks õhtul olimegi Pärnus.
Kuna tunnid ei olnudki kohutavalt hilised, käisime pizzarestoran Stefanie's söömas! Veidi enne kella üheksat parkisime autot Mustamäel Kuldnoka tänaval. U neli korda tassisime asju tuppa :) ja mina pakksin oma kotte u keskööni. Pidin veel sorteerima, et mis minuga reede varahommikul Tartusse tuleb!
Nüüd aga....Eero on tööl ja mina suundun Selverisse!
Kallitele lugejatele! See kohe kindlasti ei ole meie seikluste lõpp! KINDLALT MITTE!
Lõbusaid juhtumisi võib ka Eestis ju aset leida. Samuti on meil kindel plaan veel kunagi reisida ;).
Jääge siis ikka lainele ja olge ikka terved!
Teie Reisisellid
Reedel kella viie aeg andsime korteri ära ja pakkisime auto täis. Eero oli alguses väga pessimistlik ja juba lasi mul mõtteid koguda teemal, mida ära viskan ja maha jätan. Ühe pisikese mikseri jätsime maha, pleedi, pesemisasju, kingavikse jne. Kõige kurvem oli ilmselt viimase õllepaki loovutamine. Ühe paki andis Eero nimelt Juanrile, sest see poleks tõesti kusagile mahtunud enam! Ülejäänud kraam mahtuski aga auto peale!!! Minu arvutikott oli küll kaassõitja jalge juures ja käekott kahe istme vahele surutud, kuid kitsas ei olnudki!
Paar tundi kestis meie sõit esialgu Brnosse, kus nautisime õhtusööki ja veel ühte tšehhi väärtfilmi!
Hommikul kell seitse oli ärkamine liiga raske!
Umbes kaheksa aeg saime Brnost tulema. Sõitsime võimalikult vähe peatuseid tehes Poola poola. See kord me turiste ei mänginud, ainult sõitsime. Tänu sellele jõudsime aga juba 18:00'i aeg Lomzasse. Ilm oli siis juba üle tunni aja udune ja vihmane olnud! See esimene sõidu päev oli karm! Võib olla, et ka just kiirteede tõttu, kus on lihtsalt lärmakam ja ehk ka veits pingelisem kiiruse tõttu sõita! Hotellis ootas meid aga soe tuba ja vann. Jalutsaime 20 min Lomzaski, et poes käia ja süüa osta. Ülejäänud aja vedelesime hotellis, et pühapäeval jäle kord kell seitse ärgata.
Hotelli hommikusöök kõhus oli start jälle kaheksa aeg. Kiirteid nägime eile ainult jupikeseks Leedus ning enamus teest möödus 90-100 km/h. Ilm oli taas veits udune, kuid pimeda ajaks udu taandus! Kuigi sõit oli 100 km pikem, tempo aeglasem ja piiril kaotasime tunni, siis teine päev möödus palju kergemini! Ilmselt madalamal kiirusel sõites ei väsinud me nii palju. Jõudu andsid ka Leedu-Läti piiril paar sõna eesti keelt kõnelev piirivalvur ning 2 eestlaste autot, millega kohtusime Leedus ja hiljem uuesti enne Läti-Eesti piiri. Juba kella kuueks õhtul olimegi Pärnus.
Kuna tunnid ei olnudki kohutavalt hilised, käisime pizzarestoran Stefanie's söömas! Veidi enne kella üheksat parkisime autot Mustamäel Kuldnoka tänaval. U neli korda tassisime asju tuppa :) ja mina pakksin oma kotte u keskööni. Pidin veel sorteerima, et mis minuga reede varahommikul Tartusse tuleb!
Nüüd aga....Eero on tööl ja mina suundun Selverisse!
Kallitele lugejatele! See kohe kindlasti ei ole meie seikluste lõpp! KINDLALT MITTE!
Lõbusaid juhtumisi võib ka Eestis ju aset leida. Samuti on meil kindel plaan veel kunagi reisida ;).
Jääge siis ikka lainele ja olge ikka terved!
Teie Reisisellid
Thursday, January 22, 2009
Pakime kotte e esimene meelitus
Oioi kui palju asju meil vaja pisikesse mazdasse mahutada.......
Kuhu me küll kõik need õlled paneme?
Kes see meil kõik need ära juua aitab?
Subscribe to:
Posts (Atom)