Pärast ERNAt

Pole enne nähtud Maarjamaa metsades tammumas nii vägevaid naisi kui ERNA naisi! Sest "ERNA naine tugev on ja ei köhi ükski konn" (aka roheline konn - poiste eelmise aasta tiimi järgi) ja "ERNA naine meestest parem, jõuab finišisse varem" (oma meestest konkreetsemalt).

Kui ma veerand seitmse aeg putru keetsin ja jalgu kinni plaasterdasin oli eelmise õhtu veini veel tunda. Tegelikult oli seda tunda ka esimesed paar km'i rajal, aga ma vaikisin sellest - see polnud oluline! Oluline oli see, et me olime rajal! Tõsi esimesest kontrollpunktist (KP) tahtsime algul mööda minna, aga meile õnneks vihjati. Sealt samast tammusid hiljem mööda ka meile järgnenud võistkond, kellele me siis omakorda vihjasime. Start oli edukas. Meditsiini ülesandes saime 9 punkti 10st. Edasi kohtusime lehmadega, ehitasime loomapüünist ja põgenesime kodutütarde võistkonna eest. Kõik läks edukalt kuni hetkeni, mil valisime metsas eesliikujaid usaldades vale sihi. Õnneks avastasime mitte väga hilja, et peaksime suund muutma. Nii me siis seadsime ninad itta! Ületasime 7 kraavi, osade juures ehitasime ise sillad, ühe juures seisime puude vahel ja ootasime, et paduvihm lõppeks äike meie pea kohalt lahkuks (võrdlemisi õudne) ja viimase juures ... ei olnud seal midagi! See oli juba TEE! Kiirelt tegime paar fotot ja siis KP3'e veetakistuse juurde.

Pikalt ei puhanud me ei seal, ega kusagil mujal. Teipisime jalad uuesti kinni, panime kuivad sokid ja sammusime edasi. Rohkem me teelt ei eksinud! Läbisime usinalt kontrollpunkte, nautisime üha selginevat taevast ning hoidsime motivatsiooni kõrge, kuigi me ei olnud KP'des väga tugevad. Kuid me olimegi ju esimest korda ERNAl. Me läbisime 44 km'i 14 h'ga!!!! :) Lõpus me praktiliselt juba jooksime! Lahe!!!

Motivatsioon on endiselt laes ja tuju hea! Homme rulluisumaratonile! :) Sport on tervisele ju hea ;):).

Aga nüüd ... RANDA!

Enne ERNA matka

On kolmapäeva õhtu. Kotid (matkal kaasas ja kuivade riietega) on koos. Vaim valmis? Iial ei tea - kas selleks saab üldse valmis olla!?!

Kannad on aga juba ette katki, kuid vaimu see ei murra. Eks ma homme ravin, reede hommikul plaasterdan ja pärast matka lasen hingata. Küll ma ellu jään!

Muidu on kõik vajalik vist olemas: magneesiumi tabletid, mida alates tänasest krampide ennetamiseks söön; palju magusat ja toitvat e müslibatoonid, tume šokolaad ja hematogenid; plaastrid ja kuivad sokid; taskulamp!

Homme, neljapäeval, õhtul enne ERNAt, tulevad mulle Kristel ja Liis külla. Eks ma siis piirdun 1-2 klaasiga punast veini ja teen näo, et jõin seda punaste vereliblede saamiseks. Usutav?

Fanatid saavad aru

Tänane ilm oli küll pettumus! Kuid meie Vilmsi tänava sportlikud noored ei lasknud ennast sellest häirida.

Ootasin ära momendi, mil vihma ei kallanud ning sõlmisin ruttu tossupaelad. Ma jooksin täna ca 15 km! Aega läks tund 40 min! Pea-aegu 10 km/h ... ca 9 km/h!!! Aitäh kallis Marta, et sa mulle 21 km jooksust rääkisid! Ma ei olekski elu sees teada saanud, et ma nii palju joosta jõuan. Aitäh!!!

Aitäh ka Eerole IPod Touch'i laenamise eest, sest muusika on inspireeriv. Ja see vihm, mida ma sain see kah ei häirinud!

Tehke sporti! Mina tean, mis tunne on maailma katusel käia! Proovige kah!

Ja poisid olid kah väga tublid ja käisid ratastega sõitmas Harku metsas! Nüüd ootame, et saun soojaks läheks!

Pidu-pidu-pidu jee-jee-jee

Suvi hakkab kätte jõudma, ilmad järjest soojenevad!
Eero & Margot sõpradega üha enam aega veedavad!

Olgu siis Võsul telklaager saunaga või kursakaaslastega olemine Leigol! Lõbus on ju niikuinii!

p.s. Eero on meres ujumas käinud! Mina olen tiigis ujumas käinud! Lahe

Kaitsmine

Äratus oli suts peale kuut, väljasõit suts enne seitset - ilm aga juba siis fantastiline. Kaheksa aeg oli juba pool igastühest ära sulanud - päike lõõmas.

Tartu jõudsime juba üheksast ja siis oli meil parajalt aega, et ennast valmis seada!

Kella poole kahest-kaheni said enamused meist juba tulemused teada. Alles kolme aeg pääses ootamisest ka Pirjo ja me viisime on tühjad kõhud sööma. (Moka - mine Tartu ja proovi!)

Meie "gängist" - Pirjo, Maarja, Marilys, Rasmus, Nadja ja mina - lõpetavad kõik nominaalajaga! Super-luks! Palju õnne lõpetajad!!

Uus elu

Uus korter, uus elu!

Seljataha jäävad ülikooli aastad (esimesed kolm vähemalt) ja ees ootab tööpõli (hetkel).

Bakalaureuse töö "Energiakulude juhtimine AS-is Grüne Fee Eesti" sai esitatud! Nüüd veel jäänud oodata retsensendi kommentaari ning kaitsmist! Võiks arvata, et pinge on endiselt õhus, kuid südaöiste lõputöö kirjutustundide taustal on pingelangus tohutu.

Möödunud kolmapäeval kella kaheks tuli esitada meistrireosed. Kallid juhendajad aga vaatasid meie töid üle veel nädalavahetusel. Esmaspäev tõi endaga uue vigadeparanduslaine ning teisipäeva usaldasin Pirjole.... . Super tüdruk teine! Minu töö sai kohe ilusti ja õigesti prinditud! Ühe koopia (viiest) kauples ta mulle tasutagi! Endale kahjuks käis ta kolm korda printimas! Ei naeratanud tindi jumal talle!

Kolmapäeva hommikul istusime aga saatust trotsides kolmekesti Nadja ja Pirjoga Lada-suksusse ja reis Tartusse võis alata! Päev täis elevust ja siidrit lõppes alles kella kahe aeg öösel, mil Tallinna jõudsime!

Kas Eero muide mainis, et meil siin tuttavaid paarisaja meetri raadiuses kui palju elamas - Pirjo ja Karmo, Kaidi ja Jorma, Tõnn, suvest vb ka Rasmus....




Nüüd kus lõputöö esitatud, elan igava tööinimese elu! Vahelduse mõttes isegi värskendav!


Sedasi me Eeroga siis elame oma uues korteris: teeme tööd ja käime Pirital uisutamas!

Uus kodu

Juba nädal aega elame uus kodus kadrioru ja kesklinna vahel. Kolisime uude kohta, sest vana 2 toaline korter mustamäel jäi selgelt väikseks. Kinnisvara hinnad on ka hetkel pea poole võrra langenud ehk just õige aeg uut pinda otsida.

Juba jaanuari lõpus hakkasime city24 ja kv.ee/kaart portaalides pakkumisi jälgima ning märtsi kuus vaatasime ligi 10 korterit üle. Ükski ei sobinud koheselt, küll oli mööbel puudu või igivana, toad veidrate suurustega või jälle parkimine kõrge tasu eest või üldse võimatu. Uskumatu aga päris paljud umbes 5 aastat tagasi ehitatud majade korterid on juba lagunenud (peegelkapid mõradeks, seintes pikad jooned, laes mustad jutid jne...) või pole kunagi elamiseks valmis saanudki. Näiteks merirahus oli korter, kus küll mööbel enamus tubades sees aga laes polnud mitte ühtegi lampi! Tahaks näha seda üürniku, kes päeval rõõmuga lepingu sõlmib ning öö saabudes taskulambi ostab :)

Reisilt tagasi läks uue kodu otsimine juba tuliseks. 15. mail lõppes vanas kohas üürileping ning alles 11. mail käisime vaatamas seda korterit, mille esimese pilgu peale ära võtsime. Kahe päeva pärast sai lepingule allkirjad alla ning Margot(!) sõidutas samal päeval asjad vanast kodust uude. Lugejale teadmiseks, et mina istusin sel ajal tööl ega visanud sugugi jalgu seinale.

Uus korter on Vilmsi tänaval, 3 toaline ning uues (2003?) majas. Üür on ainult tuhande võrra kallim võrreldes eelmise 10 aasta taguse nõuka mööbliga paneelmaja korteriga! Kommunaalmaksud on muidugi märksa kõrgemad aga see on vist enamus uutes majades nii.

Meie elame 2 korrusel

Avatud köök + elutuba

Elutuba ning Eero ja Margoti magamistuba

Pesuruum ja kahe inimese saun! :)

Rõdu on mõnus ja täpselt nii suur, et saab kottoolides istuda ja vesipiipu teha. Kusjuures rõdu klaasid hoiavad üllatavalt hästi soojust - kui ukse lahti jätta saab ka öösel ilma külmetamata üksikut kõndijat tervitada.

Soolaleiva peo kohta veel vara rääkida, aga pidu tuleb kindlasti!

Eero