Aujourd'hui, nous mangeons farfalle au fruits de mer!

Farfalle pastat vastavalt sööjate isule
Mereande - kõike mida kätte saab (sügavkülmutatud valmiskokteilidega on lihtsam)
250 g Letšot või Uncle Bens magushaput kastet
1 Sibul
0,5 tassi tärklist (maisi), segatuna 0,5 tassi veega
0,5 - 1 tass sidrunimahla
Pipar, sool, maitseroheliste segu, Šampanja veiniäädikat
1 spl Sibula-majoneesi dipikastet

Pasta keedab ennast ise!
Sibul pruunistada poti põhjas, lisa sidrunimahl ja mereannid. Kui mereannid on teine-teise küljest lahti sulanud lisa letšo, maitseained ja tärklise-vee segu. Las läheb kergelt keema, et pakseneks.


Eero kommentaar: vürtsikam võiks olla
Lisa julgelt Cayenne'i pipart nt! Samuti meeldib paljudele, kui peale on raputada parmesani.

Peonädal õppimise vahele

Eelmisel nädalal oli meil üks hea ettekääne pidutsemiseks. Nii siis tuligi kolmapäeval pärast kontrolltööd loengust poppi teha ja Selveris šoppamas käia. Jumal tänatud karmi otsuse eest! Veel kaks tundi koolis, oleks tähendanud, et magama saab alles kell kolm öösel.

Ettevalmistused tehtud, sai neljapäeva nautida. Neljapäev-šmeljapäev oli aga alles soojendus. Reede-laupäev-pühapäev olid tiphetked.

Riigisisese lennuga suundusime Eeroga Saaremaale - Geaorg Ots Spasse! Ilus lumi põhjustas lennu 1,5 h-se hilinemise, kuid mitte ärajäämise!

Spas nautisime šampust suures sviidis, Mojitot, kamina ees, hommikusööki voodis, aroomivanni, näohooldust ja ülekere massaaži - kõike koos. Mõnus! Olime ka katsejänesteks kunstiklassi pakkumisele:
Saarema kunstistuudios joonistasime paarile tassile ilusad pildid. Fantastiline oli ka Spa restoran ...

Pühapäva õhtul tulid veel viimased sünnipäeva külalised ja õhtlasi avanes võimalus isadepäeva tähistada. Homemade sushi, oli piduroaks ... mõnus.

Võiks arvata, et esmaspäev möödus tänu puhkusele pingeteta. Unistus! Keegi oli nädalavahetusel mu autolukku muukinud - aitäh! No aitäh tõesti. Sealt ei ole isegi midagi võtta ja tohman ei olnud vist isegi autosse sisse saanud. Nüüd aga on minu võti viltus ja keerab vaevaliselt. Oli seda vaja?

Noh mis siis ikka. Tuju tegi jälle heaks kleidiproov Maarja juures - mul on täiesti adekvaatne lootus saada endale VÄGA ILUS ballikleit. Kingad ja soengumaterjali reedeseks Sakala balliks kandsin juba koju kokku ära.

Hommik on täna täis üllatusi - ilus paks lumi langeb. Mida veel saaks ühelt mustalt novembrikuu hommikult paluda.

Vous parlez francais?

I love my SESS

SESS on pea-aegu sama hea kui suvi. Kohati isegi parem, sest suvel ei saa üldse koolis käia ...
Mõelge vaid: koduseid töid, loenguid, praktikume ... mitte midagi ei ole. Esmaspäeval astusin koolist läbi, et oma kontrolltöö ära tuua, teisipäeval, et saada 10 eksami küsimust, mis tuli kodus ära vastata (päris lahe eksam). Kolmapäevane koolikülastus jäi kaugeks - sõitsin peamaja ette, et Eero koju tuua. Täna lähen siis uuesti - eks näis, kas see kord olen seal kauem kui 30 minutit :).

Homme muide on viimane eksam. Millal see esimene oli, te küsite? Teisipäeval - need 10 küsimust koduse tööna. Minusugusel nohikul muidugi juba vastatud ja esitatud. Mis homsesse puutub, siis eksamit saab teha kodus. Jah - jälle kodus. Kas olete kuulnud veel pingevabamast sessist? VAEVALT!

Puhkus

Alanud on puhkus!

Juba neljapäeval võis lubada endale pooltest tundidest viilimist ja varakult Pirjo poole minemist. Kel ettekanne tehtud, ei olnud põhjust kooli jääda. Väike (või siis suur) šampus, siider ja vein - kõik oli soetatud Pirjo ja Karmo uue auto liikude tarvis. Mis kell Eeroga koju jõudsime? Ei tea!

Reeded õnneks on töö juures lühemad päevad ja juba kolmest startisime tüdrukutega Tartu poole - muidugi Pirjo ja Karmo uues autos :). Kuuest olime ühikas - minu vanas toas 14ndal ... oooo nostaliga, kiired kokteilid ja meigiring - kõik nagu vanasti (või siis alles paar aastat tagasi).

Vilistlaste kokkutulek see-eest oli uus ja huvitav - mitte. Enamus külalisi (keda oli küll väga palju) olid meist vähemalt 15 aastat vanemad. Tore oli aga juba tuttavas kohvikus 5 peale väike siider juua ja šokolaadi nosida, kuulata kommentaare ka meie nooruslikkusest:"Nad näevad nii noored välja, kas nad tohivad juua?"

Põhiline trall nägi välja aga endisele Tartuelule sarnane: taksosõit kesklinna, kokteilid ühikas kursaõdede juures, Club Tallinnasse pöördumine enne 00.00-i (naistele tasuta), ümberkolimine Illusiooni ... õnneks jätsime vahele öise söömingu!
Hommikul (13.00) vedasime ennast Crepp'i ja sõime neid fantastilisi maitsvaid toite :).
Teise poole laupäevast veetsime aga juba Tallinnas koos kõige kallimatega. Meie Eeroga käisime poes delikatesse ostmas, mida õhtul filmi vaadates ja veini juues nosida. Mitte väga kultuurselt lõpetasime praemuna süües. Film "Howl's Moving Castle" oli moodne Jaapani muinasjutt: koletised, nõiad, kaabuvalmistaja, valitseja ja sõda ..... Ent hommikul ärgates ja täna päevalgi veel meenutasime, kui hea see film ikka oli!

Pühapäev kusjuures kujunes samuti fantastiliseks - hoolimata ilmast! Kuna tuleval nädalal on sess, ei pea muretsema, et nädala sees kiire oleks. Seetõttu ei pidanud ma sel nädalavahetusel ka õppima! Tegin hoopis süüa! Hommikuse poereidi tulemusena valmis inglise hommikusöögi sugulane praetud munadest, peekonist ja ubadest kerge itaaliapärase salatiga. Vahepalaks käisime kodunt ära, lasime minu autol rehvid vahetada ja sõitsime Sauele. Sauel muidugi oli juba lõuna aeg! Suitsulesta kusjuures tuleb välja, saab ka sügisel, mitte ainult suvel!

Kõhud täis, suund Tallinnal. Järve Selverist soetasime paar veini riiulisse, Pääskülla viisime isa juurde rehvid ära ja samas istusime ka natuke aega, et juttu ajada. Eero haris ennast artikliga Virtsu tuulepargist ja mina sirvisin Rita uut kokaraamatut.

Parimaks üllatuseks pühapäeva õhtul kujunes aga: Kariibi mere piraadid! Just siis, kui kõik toimetused valmis said, hakkas Kanal 2 mulle Johnny Deppi näitama. No mida veel vaja? (Siia jääbki mõttepaus-vahe-break)

Kõrvalseisjale on lood lõbustuseks, meile aga siin pool ekraani on nende kirjutamine töö!

Ivan Julm ja solgihais

See ei ole esimene kord kui majahaldurile helistame ja ninahäälega (sest sõrmed pigistavad sõõrmeid kinni) solgihaisu üle kurdame! Lugejale on see naljakas, aga minule lausa iiveldamaajav. Õnneks ma ei viitsi vinguda ja hädaldada :). Mul on ju Merde. Ei mitte otsetõlkes, vaid hoopis Steven Clarke'i raamat "Merde Happens", mis ajab mind naerma vähemalt 6 korda tunnis - ou goody!

Samuti on mul Triloade'i. No hästi, ma pean seda tõesti kolleegidega jagama, sest see on "meie bossi" Saksamaalt toodud kingitus kõigile. Aga ma ignoreerin seda teadmist ja surun silmad kinni, kui majus mu keelel sulab.

Kunagi ehitan endale sellise maja:


Mis Ivanisse puutub, siis Anti ütles, et ma olen julmur! Absurdne - eksju? See pole minu süü, et telefonilaadija ilma kannahoopideta tööle ei hakanud ....
Nüüd siis maksan 350 krooni (vastutan oma tegude eest) ja ootan oma uut sabaga hiirekest.