Vous parlez francais?

I love my SESS

SESS on pea-aegu sama hea kui suvi. Kohati isegi parem, sest suvel ei saa üldse koolis käia ...
Mõelge vaid: koduseid töid, loenguid, praktikume ... mitte midagi ei ole. Esmaspäeval astusin koolist läbi, et oma kontrolltöö ära tuua, teisipäeval, et saada 10 eksami küsimust, mis tuli kodus ära vastata (päris lahe eksam). Kolmapäevane koolikülastus jäi kaugeks - sõitsin peamaja ette, et Eero koju tuua. Täna lähen siis uuesti - eks näis, kas see kord olen seal kauem kui 30 minutit :).

Homme muide on viimane eksam. Millal see esimene oli, te küsite? Teisipäeval - need 10 küsimust koduse tööna. Minusugusel nohikul muidugi juba vastatud ja esitatud. Mis homsesse puutub, siis eksamit saab teha kodus. Jah - jälle kodus. Kas olete kuulnud veel pingevabamast sessist? VAEVALT!

Puhkus

Alanud on puhkus!

Juba neljapäeval võis lubada endale pooltest tundidest viilimist ja varakult Pirjo poole minemist. Kel ettekanne tehtud, ei olnud põhjust kooli jääda. Väike (või siis suur) šampus, siider ja vein - kõik oli soetatud Pirjo ja Karmo uue auto liikude tarvis. Mis kell Eeroga koju jõudsime? Ei tea!

Reeded õnneks on töö juures lühemad päevad ja juba kolmest startisime tüdrukutega Tartu poole - muidugi Pirjo ja Karmo uues autos :). Kuuest olime ühikas - minu vanas toas 14ndal ... oooo nostaliga, kiired kokteilid ja meigiring - kõik nagu vanasti (või siis alles paar aastat tagasi).

Vilistlaste kokkutulek see-eest oli uus ja huvitav - mitte. Enamus külalisi (keda oli küll väga palju) olid meist vähemalt 15 aastat vanemad. Tore oli aga juba tuttavas kohvikus 5 peale väike siider juua ja šokolaadi nosida, kuulata kommentaare ka meie nooruslikkusest:"Nad näevad nii noored välja, kas nad tohivad juua?"

Põhiline trall nägi välja aga endisele Tartuelule sarnane: taksosõit kesklinna, kokteilid ühikas kursaõdede juures, Club Tallinnasse pöördumine enne 00.00-i (naistele tasuta), ümberkolimine Illusiooni ... õnneks jätsime vahele öise söömingu!
Hommikul (13.00) vedasime ennast Crepp'i ja sõime neid fantastilisi maitsvaid toite :).
Teise poole laupäevast veetsime aga juba Tallinnas koos kõige kallimatega. Meie Eeroga käisime poes delikatesse ostmas, mida õhtul filmi vaadates ja veini juues nosida. Mitte väga kultuurselt lõpetasime praemuna süües. Film "Howl's Moving Castle" oli moodne Jaapani muinasjutt: koletised, nõiad, kaabuvalmistaja, valitseja ja sõda ..... Ent hommikul ärgates ja täna päevalgi veel meenutasime, kui hea see film ikka oli!

Pühapäev kusjuures kujunes samuti fantastiliseks - hoolimata ilmast! Kuna tuleval nädalal on sess, ei pea muretsema, et nädala sees kiire oleks. Seetõttu ei pidanud ma sel nädalavahetusel ka õppima! Tegin hoopis süüa! Hommikuse poereidi tulemusena valmis inglise hommikusöögi sugulane praetud munadest, peekonist ja ubadest kerge itaaliapärase salatiga. Vahepalaks käisime kodunt ära, lasime minu autol rehvid vahetada ja sõitsime Sauele. Sauel muidugi oli juba lõuna aeg! Suitsulesta kusjuures tuleb välja, saab ka sügisel, mitte ainult suvel!

Kõhud täis, suund Tallinnal. Järve Selverist soetasime paar veini riiulisse, Pääskülla viisime isa juurde rehvid ära ja samas istusime ka natuke aega, et juttu ajada. Eero haris ennast artikliga Virtsu tuulepargist ja mina sirvisin Rita uut kokaraamatut.

Parimaks üllatuseks pühapäeva õhtul kujunes aga: Kariibi mere piraadid! Just siis, kui kõik toimetused valmis said, hakkas Kanal 2 mulle Johnny Deppi näitama. No mida veel vaja? (Siia jääbki mõttepaus-vahe-break)

Kõrvalseisjale on lood lõbustuseks, meile aga siin pool ekraani on nende kirjutamine töö!

Ivan Julm ja solgihais

See ei ole esimene kord kui majahaldurile helistame ja ninahäälega (sest sõrmed pigistavad sõõrmeid kinni) solgihaisu üle kurdame! Lugejale on see naljakas, aga minule lausa iiveldamaajav. Õnneks ma ei viitsi vinguda ja hädaldada :). Mul on ju Merde. Ei mitte otsetõlkes, vaid hoopis Steven Clarke'i raamat "Merde Happens", mis ajab mind naerma vähemalt 6 korda tunnis - ou goody!

Samuti on mul Triloade'i. No hästi, ma pean seda tõesti kolleegidega jagama, sest see on "meie bossi" Saksamaalt toodud kingitus kõigile. Aga ma ignoreerin seda teadmist ja surun silmad kinni, kui majus mu keelel sulab.

Kunagi ehitan endale sellise maja:


Mis Ivanisse puutub, siis Anti ütles, et ma olen julmur! Absurdne - eksju? See pole minu süü, et telefonilaadija ilma kannahoopideta tööle ei hakanud ....
Nüüd siis maksan 350 krooni (vastutan oma tegude eest) ja ootan oma uut sabaga hiirekest.

Minu esimene XS suuruses jope - kohanemas prantslannaks

Oo milline magus pühapäevane üllatus: ma leidsin endale ilusa uue talispordijope. Mitte, et tol vanemal midagi viga oleks olnud, lihtsalt 7 aastaga tüdineb paljustki.
Kindlasti lugeja arvab, et ost sooritato uhiuues popis kesklinnakeskuses SOlaris - EI! Soalrises ei olnud midagi osta :S - seal ei olnud isegi ühtegi pesupoodi. Ainukesed head asjad Solarises on: mõnus apteek, kena toidupood rohke juurvilja valikuga ja Cinamon (kui lagi sisse ei kuku), mis tõmbab CC Plaza hindasid alla.
Kui aga tahta endale reaalselt midagi osta tuleb (sõita välismaale või ...) leppida tavalise Kristiine külastusega. Pean tõdema, et sealtki ei saa kõike, mida hing ihaldab, kuid minu hing rahkus sealt täna õnnelikuna.

Kodus - süües (päikesekuivatatud tomateid ja rüübates veini), õnnestus TV1000-st näha "mingi" prantsuse filmi viimast kolmandikku. Segast armusuhete puntrat vürtsitasid (pigem muutsid magusamaks/imalamaks) sürrealistlikud laulutseenid, stepptants trepil ja klassikaline "löön-sääre-üles-kui-suudlen" poos. Olgugi, et loetletu lisas lavamängule naiivsust ja kerget totrust, mõnus see meeldivalt. Ilmselt seetõttu, et prantsuse filmile omapäraselt murti südameid ja armuti hingepõhjani - tugevate emotsioonide leevendamiseks oli naivistlik teater ... mitte fantastiline, aga päris hea.

Parim aeg blogimiseks,

on siis, kui saabud koju sünnipäevalt, kus peamiseks kesvamärjukeseks oli vodka. Õnneks, olin piisavalt taibukas, et teada, et oma vein võiks käekotis olla.

Rääkides aga sellest meeldivast (?) nädalavahetusest, siis:
- nii tore oli neljapäeval teha sotsiaalpoliitika ettekannet pooltühjale klassile, ise samal ajal teemast mitte-midagi jagades
- nii tore oli kirjutada reedel makroökonoomika kontrolltööd ja hiljem häbi tunda, et reaalselt sellist rumalust kokku kirjutasin ...

- aga ausalt nüüd: meeldiv oli reede hilisõhtu kursakaaslastega, kes mulle külla tulid! Väike vein ja õunakook, Raffaello kommid ja huvitavad inimesed - mida reedel veel vaja?

Laupäeval (aka täna) jõudsin isegi kooli - kella kümneks. Koolis oli hea! Arvutiklassis istudes jõudsin läbi lugeda Kai saadetud humoorika kirja ja lõhkuda ühe pastaka - isegi õppejõud imestas, et:"wow, mis jõud".
Kahe loengu vahele jäi täna ka piisavalt aega, et kodus puhkamas-koristamas (sest niisama vedelemine ei klassifitseeru puhkusena) käia. Tagasi jõudsin aegsasti: karstin, et päris viimasel hetkel, tegelikul aga ikka 20 min enne õppejõudu.

Pärast ka EL'i majanduses peetud ebamugavat ja piinlikku ettekannet saabus õnneks kiiresti tõeline nädalavahetus: sõitsime Sauele Vivo sünnipäeva tähistama! Väga tore oli, nagu alati perekond Penderite juures: Maarja äris ikka sõbrannadele kõigile kaks pluusi maha ja Vivo organiseeris kohale naerutava seltskonna. Nii hea, et Pirjo viitsis kaine olla ja meid koju sõidutada.

Kokkuvõtteks võib öelda (kui sedasi liialt ametlik ei ole), et oli emotsioonide ja tegude rohke nädalavahetus, just nagu mulle meeldib. Ja nüüd vut-vut-vutt hanza netti, Maarjale pluuside eest maksma.
HEAD ÖÖD!